Kogemus. Eesti tudengina Hollandis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Välismaal õppimine annab kindlasti hinnalise kogemuse, kuid miski ei asenda kodumaad. Oma kogemustest välisüliõpilasena kirjutavad Hollandis õppivad Mia Tamme, Hannah Segerkrantz, Marianne Kosenkranius, Mark Joonas Toomsalu ja Triine Elisa Alling.

Mia Tamme, Design Academy Eindhoven, BA - digitaalkultuur/disain

Hollandi tõmbenumbriks on haridussüsteemi mitmekülgsus ning avatus, millega rahvusvahelisi õpilasi tervitatakse. Riigile tähendab see küll mitmeid kompromisse, näiteks ülikoolide ingliskeelseks muutmist juba bakalaureuse astmest või madalat õppemaksu kõikidele eurooplastele.

Multikultuurne keskkond ja eksperimentaalsed haridusmudelid aga soosivad talentide sisserännet ja pidevat innovatsiooni, mis on omakorda investeering nii Hollandi kui ka õpilaste koduriikide tulevikku.

Hannah Segerkrantz, Design Academy Eindhoven, BA - disain, inimene ja heaolu

Tundsin juba põhikoolis, et tahaksin õppida maailmast paremini aru saama. Eestis aga tundus mulle sageli, et kaasõpilased isegi ei mõelnud muude võimaluste peale, kui kohe kas Tartusse või Tallinnasse edasi õppima minna. Kuidagi oli meisse juurutatud arusaam, et välismaale minek on luksus, mis on väga kurb, sest tegelikult on välismaal õppimine palju enamat kui ainult koolis käimine.

Gümnaasiumis olles hakkasin erinevate riikide kohta uurima ning põikpäise 19-aastasena tahtsin tingimata sellist õppekava, kus saan erinevate valdkondade kattumisaladel midagi teha, mitte kohe ühele erialale keskenduda.

Design Academy Eindhoven oli seetõttu ideaalne valik: seal on osakonnad jaotatud vastavalt temaatikale, mitte valdkonnale. Õpin osakonnas nimega "Inimene ja heaolu", kus tegeletakse nii sotsiaalse-, süsteemi- ja ruumidisaini kui ka jätkusuutlike materjalidega. Õpe on projektipõhine ning ainsad "tunnid" on tagasiside momendid õppejõududega.

Kuigi DAE asub Hollandis, olen viimase kahe aasta jooksul elanud neljas erinevas riigis. Need võimalused ei ole lihtsalt sülle kukkunud, vaid nõuavad initsiatiivi ja uudishimu. Näiteks tegime kursusekaaslastega horisontaalse haridusliku kollektiivi ja koostasime pooleks aastaks omale alternatiivse õppekava, mida Itaaliasse katsetama läksime.

Sellist suhtumist on DAE palju õpetanud: kuidas oma projekte, protsesse ning emotsioone vaadelda, neid analüüsida ning neist õppida. Eksimine on lubatud, eksperimenteerimiseks on avatud töökojad ja kõik, mida soovid, tuleb ise teha.

Olles elanud Hollandi avatud ühiskonnas ja teistsuguses kultuuriruumis, olen saanud korraliku kogemuste pagasi. Näen mitmeid võimalusi koostööks Eesti ettevõtete ja asutustega. Kahjuks on tagasi tulles keeruline astuda"ringi sisse," sest mujal õppides tekivad paratamatult kohalikud kontaktid.

Samuti tunnen, et oma laiahaardelisele kogemusele vastavaid töökohti Eestis otseselt veel ei eksisteeri. Samal on võimalik töötada tuttavas, kuid taasavastatud kontekstis ja tutvustada Eestis uusi vaatenurki, et näha, millised võimalused sealt avanevad.

Marianne Kosenkranius, Maastricht University College Venlo, BSc - toit, toitumine ja tervis

Enne Hollandisse suundumist alustasin õpinguid kahes Eesti ülikoolis. Maastricht aga võlus mind oma omanäolise programmiga - liberal arts and sciences (vabad kunstid ja teadused), mis on oma olemuselt lai õppekava, mille raames õpib tudeng üldisi teemasid, nagu näiteks filosoofiat, teaduse ajalugu, statistikat, keeli ja antropoloogiat, kuid omandab ka teatud erialased teadmised. University College Venlo on tervise, toitumise ja äri suunitlusega.

Kursusi on võimalik valida kõhumikrobioloogiast programmeerimiseni või toksikoloogiast teenuste turundamiseni. Täpselt selline vabadus on andnud mulle võimaluse katsetada omal vastutusel palju rohkem kui Eestis. Maastrichtis olek on kui inkubaator, et siis hiljem Eestile tagasi anda läbi teistsuguste teadmiste ning rahvusvaheliste tutvuste.

Eesti riik saaks välismaal õppijaid toetada läbi suurema stipendiumifondi. Lääne-Euroopas õppimine ja elamine on eestlasele siiski veel kallis ning ülikooli kõrvalt on võimalik leida peamiselt teenindustööd.

Isiklikust kogemusest tean, kuidas varaste hommikutundidega öötöö mõjutas negatiivselt mu õppesooritust ja tervist. Eesti ettevõtjad võiksid koostöös mõne MTÜ-ga korraldada üritusi, nii online'is kui ka Eestis kohapeal, välismaal resideeruvatele tudengitele. Kohtumiste eesmärk oleks tutvustada ettevõtjate murekohti, millega noored mõne ülikooliprojekti või lõputöö läbi abi saaksid pakkuda. Sellest võidavad kõik osapooled ja areneb meie Eesti.

Mark Joonas Toomsalu, University of Amsterdam, BA - Euroopa õpingud

Lõpetasin just Euroopa õpingute bakalaureusekraadi Amsterdami Ülikoolis. Otsustasin välismaale ja just Amsterdami minna, sest Holland tundus geograafiliselt kompaktne ja rahvusvaheline riik.

Õppekava pakkus laia kursuste valikut ning võimalust programm ise kokku panna. Tagantjärele mõeldes oli see väga suur pluss, kuna võtsin esimesel aastal kursuseid Euroopa poliitilise ajaloo kohta, teisel aastal Ida-Euroopa ajaloo kohta ning kolmandal aastal keskendusin Ladina-Ameerika poliitikale, ajaloole ja ühiskonnale.

Enne Hollandisse minekut oleksin ilmselt võinud elu-olu kohta rohkem uurida, sest kohale jõudes tundsin, et olin kuidagi vähe ettevalmistatud. Hollandi veetaseme maksu ja tulumaksu deklaratsioon on kõigest algus ning informatsiooni selle kõige kohta leida on üsnagi tülikas protsess.

Samal ajal pakuvad osad ülikoolid sellega seoses abi ning Holland on ka digiriigina paljudest teistest Euroopa riikidest ees, kuna neil on täitsa toimiv digi-ID lahendus. Kahjuks tekitas tihti peavalu keelebarjäär ning tõlke puudumine. Siit ka idee luua Eestis välisõpilaste veebiportaal, kuhu võiksid erinevates riikides elanud eestlased kirja panna isiklikke kogemusi ja praktilisi nõuandeid.

Välismaal õppimine võib tunduda hirmuäratav, kuid võõrkeelses keskkonnas rahvusvaheliste inimestega suhtlemine õpetab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja omapärasusi.

Võõrkeeles õppimine ning õppejõudude tagasiside parandasid minu kirja- ja kõneoskust. See tuleb kasuks kaasaegses Eestis ja maailmas, kus toimub põimumine kas poliitiliselt liitudes või tagasihoidlikumal skaalal, kus riigi rahvastik muutub aja möödudes kirevamaks.

Triine Elisa Alling, University of Groningen, BA - meditsiin

Valisin Hollandi just eriala tõttu - meditsiin Global Health (maailma tervise) erialaga. Otsustavaks faktoriks sai edasine lai magistrivalik. Võin edasi õppida arstiks, seda küll hollandi keeles, või liikuda hoopis teises suunas, näiteks poliitikaloome, tervishoiukorraldus või mõni teaduslik eriala.

Holland võtab välistudengeid vastu avasüli, eriti Groningen, kus tudengid moodustavad suurema osa linna elanikkonnast. Erinevaid üritusi ja tudengitele mõeldud spordi- ja huvigruppe on mitmeid.

Küll aga ei saa märkimata jätta, et kõike ilusat kõrvale jättes jäävad alles üsnagi rasked ja väljakutset pakkuvad kolm aastat õppimist. Meditsiini õppekava on üles ehitatud nii, et kontaktõpet on üsna vähe ning rohkem on iseseisvat tööd ja õppimist.

Lisandub veel erialane keeleoskus ja tihe eksamiprogramm, kus tulemusi arvestatakse aasta keskmise hinde põhjal. Tänu sellele kujunes mul välja väga tugev enesedistsipliin ja iseseisvalt õppimise oskus, mida hindan tagasi vaadates kõige rohkem.

Välismaal õppimine on kindlasti hinnaline kogemus, kuid miski ei asenda kodumaad. Hollandis tundsin puudu Eesti loodusest, rohkest ruumist linnapildis ning asjaajamise kergusest. Koduigatsuse leevendamiseks hoidsin tihedat kontakti pere ja sõpradega või sain kokku teiste Eesti välistudengitega.

Ühine taust ja üksteisega raskuste jagamine on kindlasti suureks abiks, mille tähtsust ei tasuks alahinnata. Suurem võrgustik kontakti hoidmiseks oleks paljudele abiks.

Kahjuks kuulsin kodus tihti oma õpingutest rääkides kommentaare nagu "Miks sa siis Tartus pole?". Selline suhtumine tegi mõtlikuks, sest näen välismaal hariduse omandamist pigem võimalusena ja soovin tulevikus oma teadmised koju tagasi tuua, et neid siin rakendada.


Artikkel on osa seeriast, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagavad oma mõtteid välismaale suundumise motivatsiooni, Eestiga sideme hoidmise ja Eestiga seotud koostöövõimaluste osas. Kontaktihoidmine välismaal õppivate tudengite ja teadlastega on osa rahvastikuministri eestvedamisel koostatavast üleilmse eestluse programmist siseministeeriumis.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: