Selleks, et meie Saksamaale õppima minekut paremini mõista, üritage end selle essee lugemise ajaks meie rolli panna. Kujutage ette, et olete õppinud saksa süvaõppega koolis (kas Kadrioru Saksa Gümnaasiumis või Tallinna Saksa Gümnaasiumis) vähemalt kuus aastat ning lisaks eestikeelsetele ainetele ka bioloogiat, ajalugu, matemaatikat ja füüsikat või majandust saksa keeles.

Saksa kallaku tõttu puutute koolis kokku enim just inimestega, kes elavad saksakeelses kultuuriruumis ning motiveerivad Saksamaale õppima asumise mõtet kaaluma. TSG saksa osakonna lõpetajad omandavad 12. klassi lõpus kaks gümnaasiumi lõputunnistust ning KSG-s on võimalik sooritada DSD-II keelediplomi eksam, mis tõendab saksa keele oskust C1 tasemel.

Seetõttu on kandideerimine Saksa ülikoolidesse hõlpsam ning valik ülikoolide ja koos nendega ka tulevaste elukohtade vahel laiem kui meie koduriigis Eestis. Võrdluseks: Saksamaal asub 107 ülikooli ning 424 kõrgkooli. Kui vaadata seda situatsiooni statistilisest vaatenurgast, siis tõenäosus, et õpilane langetab otsuse minna omandama teaduskraadi Saksamaale, on üsna suur.

Keskkooli lõpuklassis pidime paika panema täpsema plaani oma edasiste õpingute osas. Saksa keel oli meil juba suus ning taskus kas Abitur, saksa lõputunnistus, või DSD II, saksa keelediplom. Küsimus oli ainult, mis ülikooli me kandideerida soovime.

Saksamaa on väga suure territooriumiga riik ning föderaalsele riigile kohaselt erineb elu liidumaades kohati nagu öö ja päev. Meie valikuks osutusid München Baierimaal, Freiburg Baden-Württembergis ja Halle Saksi-Anhaltis. Otsuse tegemisel olid suureks abiks varem neis linnades elanud ja sealsetes ülikoolides õppinud inimesed.

München võlub ülikooliõpingute asukohana nii looduse, kultuuri kui ka ettevõtliku keskkonna poolest. Samuti tundus informaatika või arvutiteaduse ja majandusõppe sidumine ühes erialas meile ainulaadne ning praktiliselt tulevikule suunatud.

Freiburg on väike linn, mida kutsutakse ka Saksa "ökopealinnaks" ja mis asub Šveitsi, Prantsusmaa ja Schwarzwaldi kõrval. Freiburgi Ülikooli kasuks rääkis võimalus valida politoloogia või rahvusvaheliste suhete juurde ka kõrvaleriala, milleks sai geograafia.

Halle on üpris väike linn Ida-Saksamaal ning tuleb tunnistama, et enne ülikooliotsinguid ei olnud mõned meist sellest linnakesest kuulnudki. Ülikooli pakkumistega tutvudes selgus, et Halles pakutakse eelistatud erialasid - politoloogiat ja sotsioloogiat - ühe integreeritud erialana ning seetõttu ei pidanudki valima, kumba neist põhierialana või kõrvalerialana õppida.

Raskused/rõõmud/õppetunnid

Alguses oli meil äärmiselt keerukas uue keskkonnaga harjuda ning side Eestiga tükati isegi tugevnes, sest meilegi ootamatult hakkasime igatsema aspekte oma kodust, mida me Saksamaal ei leidnud.

Selle tulemusena hakkasime väärtustama Eestit rohkem kui kohta, kuhu meid alati tagasi oodatakse. Väikese põhjamaa ning postsovetliku riigina on Eestis kontakt rahvusvahelise seltskonnaga kesisem kui Saksamaal, kus on välismaalaste protsent rahvastikus kõrgem ja kuhu suunduvad õppima arvukalt tudengid kogu maailmast. Suhtlus välismaalastega avardab tudengi silmaringi, võimaldab arendada oma mõttelaadi ja näha ka murekohti Eesti ühiskonnas.

Elades riigis, mille normid ja väärtused erinevad koduriigi omadest, pannakse tugevalt proovile kohanemisvõime ning oskus mõista inimesi, kelle ajalugu ja kultuur on erinevad. Saksamaal on ajaloost tulenevalt osa teemasid tabu, millest eestlasena on kohati raske aru saada, kuid samamoodi ei suuda sakslased meie isamaa uhkust ja patriootlikkust lõpuni mõista.

Saksamaal elamine on aidanud meile selgeks teha, miks inimesed mõtlevad teistes kultuuriruumides kohati erinevalt. Kui seda aga ei teadvustata, on arusaamatused lihtsad tulema.

Suhe Eestiga

Eesti jääb alati meie Eestiks ja meie kodumaaks. Tänu välismaal viibimisele oleme näinud Eestit ka teiste silmade läbi, niinimetatud maailma perspektiivist. Kujutagu see Eestit siis "selle digiriigina", väikese riigina mere ääres või naispresidendiga riigina. Saksamaal olles on kõik eestlased justkui "välissaadikud", kelle vastutusrikkaks ülesandeks on tutvustada oma riiki.

Tihtilugu oleme just meie esimesed eestlased, kellega tutvutakse ning kelle kaudu hakatakse Eestist arvamust kujundama. Samal ajal oleme üllatavalt palju kohanud inimesi, kes juba tunnevad meie edulugu digi- ja haridusvaldkonnas või on meie kodumaa ilu oma silmaga näinud.

Peale selle on imekspandav ka eestlaste endi tugev kokkuhoid välismaal. Igas suuremas Saksamaa linnas võib leida mõne eestlaste seltsi, kus teatud aja tagant taas kokku tullakse ja midagi tähistatakse või koos tehakse.

Münchenis korraldatakse muuhulgas ka ühiseid filmifestivale või tähistamisi koos meie balti naaberriikide seltsidega, nendel hetkedel on side Eestimaaga taas tugevam ja mõnikord ununeb juba, et tegelikult oleme veel jätkuvalt Saksamaal.

Usume, et välismaal õppivad Eesti tudengid mängivad olulist rolli Eesti maine ja menu kujundamisel. Seega võiks juba nüüd kindlasti rohkem koostööd olla Eesti ettevõtete ja vastavate erialade tudengite vahel, kelle kaudu Eesti kogemusi teiste riikidega jagada ja kellest võiksid saada omamoodi "sillad" kahe riigi vahel.

Tihtipeale on uute äripartnerite otsimine võõrsil raskendatud, kuid oma õpingute vältel saadud rahvusvaheliste sidemete, kogemuste ja teadmistega saaksime olla abiks nii ettevõtetele kui ka riigile endale. Me oleksime väga rõõmsad, kui välismaal õppivate Eesti tudengite ning Eesti riigi vahel oleks parem võrgustik.

Meist igaühe teekond Saksamaale on olnud omamoodi erinev, kuid laiemalt vaadates on meid selle riigi juures köitnud väga sarnased aspektid. Meie silmis on välismaal õppimine üks väga ainulaadne ja silma horisonti laiendav võimalus, mida tänapäeval aina rohkem hinnatakse.

Meie koolihariduse tõttu Eestis olid meil tugevad eelised Saksamaale õppima asumiseks, mis meie otsust lõpuks ka kujundasid. Väliseestlastena on meie suhe kodumaaga ajapikku muutunud ja isegi tugevnenud, seetõttu näeme end igal juhul suuremal või väiksemal määral tulevikus kodumaaga seotuna. Loodame väga, et meie side teiste eestimaalastega ei hõrene, vaatamata vahemaale, ning tulevikus saaksime üles ehitada tõhusa võrgustiku kõigi väliseestlaste vahel.

* Junianna Zatsarnaja, Müncheni Tehnikaülikool (Technische Universität München), tehnoloogia- ja juhtimiskeskne ärindus (Technology & Management). Mihkel Annus, Müncheni Tehnikaülikool (Technische Universität München), tehnoloogia- ja juhtimiskeskne ärindus (Technology & Management). Sigrid Saagpakk, Martin Lutheri Ülikool Halle-Wittenberg (Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg), poliitteadused ja sotsioloogia (Politikwissenschaften und Soziologie). Martina Eerme, Freiburgi Ülikool (Albert-Ludwigs Universität Freiburg), politoloogia (põhieriala) ja geograafia (kõrvaleriala).

Artikkel on osa seeriast, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagavad oma mõtteid välismaale suundumise motivatsiooni, Eestiga sideme hoidmise ja Eestiga seotud koostöövõimaluste osas. Kontaktihoidmine välismaal õppivate tudengite ja teadlastega on osa rahvastikuministri eestvedamisel koostatavast üleilmse eestluse programmist siseministeeriumis.