Riina Solman: miks on oluline minna ja kuidas saaks tulla? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riina Solman.
Riina Solman. Autor/allikas: ERR

Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta, kirjutab Riina Solman.

Rahvusringhäälingu portaalis ilmus kevadest alates kuus lugu, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagasid oma mõtteid selle kohta, mis ajendas neid välismaale minema, kuidas neil on õnnestunud kodumaaga sidet hoida ja kas neil oleks huvi Eestisse naasta. Oma mõtteid väljendasid 24 tudengit 20 ülikoolist ja 23 erialalt Hiinast, Lõuna-Koreast, Araabia Ühendemiraatidest, USA-st, Saksamaalt, Hollandist, Šotimaalt ja Inglismaalt.

Nendes lugudes on väärtuslikku tagasipeegeldust nii peredele kui ka riigi- ja haridusasutustele: miks võiks kaaluda õppimist kodust kaugel, millise elupagasi see annab, mida noortele õpetab, ja mis kasu võib sellest tõusta kogu ühiskonnale? Noorte ülevaated teiste riikide haridussüsteemist annavad meile tagasisidet ja loovad konteksti, et mõista paremini meie oma hariduselu.

Läbivalt kajas artiklites see, et Eesti tudengid tunnevad eemal olles puudust kodumaa toetusest ja huvist nende kui võimalike spetsialistide vastu. Noored kaaluvad kodumaale naasmist, kuid siis põrkuvad karmide oludega - erialast tööd leida pole sugugi kerge.

Samas hoolitsevad välismaa ülikoolide karjäärinõustajad väga agaralt selle eest, et lõpetajad leiaksid seal riigis kiirelt töö ja rakenduse. Tõsi, osadel erialadel ongi suurtes riikides märksa paremad töövõimalused.

Puuduv kontakt Eesti ühiskonnaga on aga probleem, mida saab lahendada, ennekõike tudengite, riigi ja ettevõtete vahelist koostööd parandades. Tuleb mõelda tugivõrgustiku loomisele, mis aitab õpilastel välismaal lihtsamalt kohaneda ja ühtlasi hiljem Eestisse tagasi pöörduda. Eestile oleks see hea võimalus tuua kodumaale uusi teadmisi, oskusi ja perspektiivi.

Kahjuks pole riik siiani suutnud seda ressurssi ära kasutada, kuid mul on hea meel, et peagi valmiva üleilmse eestluse programmi raames oleme selles suunas juba samme astumas.

Riigina saaksime motiveerida meie välismaal õppivaid tudengeid endast kodumaale teada andma. Näiteks meie põhjanaaber Soome teeb seda noortele stipendiumi pakkudes. Ka Eesti vajab oma noorte käekäigu kohta infot ja ühenduse hoidmiseks vajalikke kontakte. Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada.

Väga oluline on ka tagasipöördumise ja tagasikutsumise aspekt. Meie ettevõtjatel oleks palju kasu ülevaatlikust infost välismaal õppivate Eesti juurtega noorte kohta, kel praktiline rahvusvaheline kogemus ning lai silmaring. Kodumaalt saabunud headest tööpakkumistest oleks huvitatud kindlasti ka võõrsil õppivad noored.

Ehkki välismaal õppimine tundub olevat kasvavas trendis, ei ole Eestil täna selle kohta täpsemat statistikat. Riik tegelikult ei tea, kui paljud noored on välismaal õppinud või õpivad praegugi.

Eestis hariduse omandanud on riiklikes registrites kirjas, kuid välismaal õppimise kohta infot ei koguta. Ülevaate saamiseks on seetõttu äärmiselt oluline järgmise aasta lõpus algav rahvaloendus. Kogu Eesti rahvastikku hõlmava küsitluse käigus on võimalik muu hulgas ka välismaal õppinute kohta täpsemalt teada saada.

Statistikaameti kokku pandud loendusankeedi kavandist on hetkel hariduse küsimus küll välja jäänud, kuid olen keeleteadlastega sama meelt, et see tuleb sinna kindlasti lisada. Ka kolleegid haridus- ja teadusministeeriumist on sellele juba tähelepanu juhtinud.

Kavas on täiendada ankeeti veel ka emakeele küsimusega, millele on tähelepanu juhtinud lisaks keeleteadlastele ka Saksamaalt Eestisse õppima saabunud eesti juurtega neiu Liina Deutschler ERR-is avaldatud arvamusloos "Emakeelest ja rahvaloendusest".

On tore, et Eestist käivad noored välismaal õppimas, aga eriti rõõmustav, kui välismaal kasvanud eesti noored tulevad omakorda Eestisse õpinguid jätkama ja toovad kaasa värskeid ideid. Riigina peame sellist ajude liikumist soodustama, et sellest saaks kasvav trend.

Välismaal õppimine annab inimesele palju uusi ideid ja aitab käsitleda probleeme teisest vaatenurgast. Omaette küsimus on, kuidas võõrsil õppivad noored, kes omandavad seal hea hariduse erialal, mida Eestis ehk ei õpetatagi, saaksid samuti soovi korral naasta.

Kindlasti aitab kaasa see, kui panna rohkem rõhku meie ettevõtete innovatsiooni toetamisele ja võimekuse arendamisele, et tekiks juurde kõrgelt kvalifitseeritud töökohti. Laiemas vaates on küsimus ka selles, kuidas asendada ajude väljavool ajude ringlusega.

Iga ühiskonna arengupotentsiaal oleneb sellest, kui haritud ja loov on rahvas: tarka majandust saab luua andekate ja haritud inimeste toel. Seega on välismaal õppivate tudengite ja mujal elavate teadlastega kontakti hoidmine oluline tegevussuund riigi rahvastiku- ja talendipoliitika arendamisel. Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: