Johanna Adojaan, Guangzhou Kunstiakadeemia, Hiina Rahvavabariik, kunstifotograafia

Olen tegelikult Antwerpeni Kuningliku Kunstiakadeemia tudeng, kuid veetsin vahetusõpilasena ühe semestri partnerülikoolis Hiinas Guangzhou Kunstiakadeemias. See oli hea võimalus Hiina ühiskonda ja riiki natuke lähemalt tundma õppida, mitte lihtsalt turistina läbi tuhisedes öelda, et olen seal käinud.

Mulle on jäänud mulje, et Hiinasse väga ei tükitagi, kui just mõni tuttav otseselt ei soovita, kuid see paneb mind südamest ohkama. Kohal olles võtsin ühendust ka oma põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaga, kes on viimased paar aastat Pekingis elanud ja hoopis seal eesti keelt õpetanud. Jõulude paiku muljetasime oma kogemustest ning nentisime üksmeelselt, et kodustele on Hiina võlusid pea võimatu kirjeldada.

Tõsi, kogu protsess on energiakulukas: keelebarjäär, viisaprotsess (minu viisa sai valmis kaks tundi enne lendu), õpingute puhul stipendiumi taotlemine, palju paberimajandust ning kõikide osapoolte pidev peataolek. Aga see on kõik seda väärt!

Kohalikud sõbrad olid Kalevi šokolaadidest vaimustuses ning ahhetasid, kui näitasin neile pilte rabajärves ujumas käimisest. Selle peale hakkas endalegi Eesti rohkem meeldima. Samal ajal mõistsin, kui ignorantne on Hiinat kliimasoojenemises süüdistada, kui pea kõik meie asjad, nii vajalikud kui ebavajalikud, on ju just Hiinas toodetud.

Üksteiselt – ükskõik kui erinevatest kultuuriruumidest pärit – õpime ikka kõige rohkem. Jääb üle vaid loota, et tulevikus on Eestil rohkem usku välismaal õppijatesse, paindlikum toetuste süsteem ning arenenum vahetusel käinud abivalmite õpilaste võrgustik. Silmaringi avardamise igakülgne toetamine võiks olla salliva ühiskonna üks alustest.

Maria Kristin Trumsi, Sogang University, Korea Vabariik, korea teadused

Õpin alates 2017. aastast Berliinis Korea teadusi ning kui avanes võimalus minna vahetusaastale Koera pealinna Seouli, haarasin võimalusest kinni. Teise riigi keelt ja kultuuri saab kõige paremini õppida ikkagi seal koha peal elades.

Enne Koreasse kolimist liitusin "Eestlased Koreas" Facebooki grupiga, kus jagatakse informatsiooni ning tähistatakse ühiselt suuri tähtpäevi. Mida kaugemal Eesti on, seda kokkuhoidvam ja aktiivsem on Eesti kogukond. Vahemaa tõttu olen isegi hakanud veelgi kõrgemalt hindama meie erilist keelt, kultuuri, loodust ja toitu. Sarnaselt Johannale vaimustusid ka minu sõbrad Kalevi kommidest ja ilusatest loodusvaadetest.

Koreas õppimine erineb olulisel määral Euroopas õppimisest. Läänes leviv stereotüüp Aasia koolide kohta rõhutab ainult tapvat akadeemilist pinget, kuid minu kogemuste põhjal oskavad tudengid suurepäraselt õpinguid ja vaba aega lahus hoida.

Koreas on väga levinud temaatilised tudengiasutused (korea keeles dongari ehk 동아리), mille ampluaa on lai – suusatamisest koorilauluni. Mina liitusin vahetusõpilastele mõeldud dongariga, mille raames avastasime Seouli, korraldasime erinevaid üritusi ja õppisime rahvusköögi toite valmistama.

Lisaks tähistatakse iga õppeaasta algust suure kontserdiga, kus esinevad nii kooli õpilased kui ka kuulsad artistid: mida tuntum on ülikool, seda tuntumad artistid esinevad. Semestri lõpus tasakaalustatakse seda lõbu õppimisega.

Õpilased on tihti mitu päeva ja ööd raamatukogudes õppimas. Selliste õpimaratonide jaoks on koolis vooditega varustatud ruumid, õnnetumad/aeglasemad õpilased peavad aga raamatukogu toolidega piirduma.

Koreas nägin teistsugust eluviisi ning soovin kogu südamest, et teised tudengid saaksid sarnaseid seiklusi kogeda. Rohkemate vahetusprogrammide korraldamisega Eesti ja Korea vahel saaksid mõlema riigi õpilased uusi oskusi omandada, teisi kultuure avastada ja silmaringi laiendada. See rikastaks nii õpilaste endi kui ka Eesti tulevikku. Korea ja Eesti vastastikused saatkonnad lihtsustavad peatselt kindlasti õpirännet ning muudavad vahetusprogrammid veelgi edukamaks.

Heikke Merilin Raidma, New York University Abu Dhabi, Araabia Ühendemiraadid, keemia

Araabia Ühendemiraadid on Eestis rohkem tuntud puhkusereisi sihtkohana kui riigiga, kuhu võiks õppima minna. Pärast gümnaasiumi lõpetamist avanes mul võimalus minna õppima New Yorgi Ülikooli Abu Dhabi harusse, mille ma rõõmuga vastu võtsin.

Üks peamisi põhjuseid, miks valisin NYU Abu Dhabi, oli õpilaskonna mitmekesisus. Nagu AÜE-s, kus enamus elanikest on sisserändajad, oli ka minu ülikoolis suurem osa õpilasi tulnud kokku erinevatest maailma paikadest.

Ühiselamutuba jagasin kolme tüdrukuga, kes olid Nepaalist, USA-st ja Sloveeniast. Teistelt õpilastelt nende kultuuride ja uskumuste kohta õppimine avardas minu silmaringi ja arusaamist teiste riikide eripäradest. See aitas mul väärtustada Eesti loodust ja vabadust, kuid näha ka siinseid ühiskonna puudujääke.

Ameerika liberal arts süsteemi õpilastel on see eelis, et oma eriala ei pea kohe sisse astudes valima, vaid saab võtta erinevaid kursusi reaalteadustest humanitaaraineteni, et leida enda jaoks kõige sobivam suund.

Mina valisin enda peaerialaks keemia ja kõrvalerialaks keskkonnateadused, kuid puutusin veidi kokku ka ajaloo, majanduse ja sotsioloogiaga. NYU tudengina sain ka ülikooli toel reisida: õppisin ühe semestri New Yorgis, ühe kuu Buenos Aireses ning käisin klassireisidel Kreekas ja Kataris.

Välismaal õppimine annab inimesele palju uusi ideid ja aitab läheneda probleemidele teisest vaatenurgast, mistõttu loodan, et Eesti õpilased julgevad jätkuvalt välismaale õppima minna. Kindlasti aitaks välismaale suunduvatele tudengitele mõeldud tugivõrgustiku loomine õpilastel lihtsamalt kohaneda ja hiljem ka Eestisse tagasi pöörduda.

Andreas Melts, Zhejiangi ülikool, Hangzhou, Hiina Rahvavabariik, hiina keel, kultuur, majandus, poliitika 

Huvi Hiina majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu vastu tekkis mul vahetult enne gümnaasiumi lõppu, mistõttu suundusin õppima Berliini Vaba Ülikooli hiina keelt, poliitikat, majandust ja ajalugu. Ülikooli kolmandal aastal sain võimaluse õppida aasta Zhejiangi ülikoolis, Hangzhous.

Eesti tudengina Hangzhous – järjekordne 10+ miljoni elanikuga linn, millest keskmine eestlane kuulnudki pole – ringi liikudes oli mul alati tunne, et olen kui võõrkeha, keda pingsate ja uudishimulike pilkudega jälgitakse. Seda laowai (hiina keeles "välismaalane") fenomeni võivad kinnitada ilmselt kõik Euroopa tudengid Hiinas.

Pean ausalt tõdema, et suhe Eestiga nõrgenes Hiinas olles päris tugevalt. Osaliselt erineva ajavööndi, kuid kohati ka minu teadliku valiku tõttu paremini hiina kultuuri ja keelt tundma õppida, unustades kõik muu ja keskendudes ainult kohalikule elule.

Keele arengu osas oli see üks parimaid otsuseid, mida olen siiani teinud. Lastes lahti oma senisest n-ö kultuurilisest identiteedist, avanesid mulle uued võimalused ja kohtusin uute inimestega, sest alustasin puhtalt lehelt, kuhu lasin lõike ja peatükke kirjutada kohalikel, alustades professoriga Hangzhoust ja lõpetades tänavapesijaga Kunmingis.

Väga positiivne oli ka näha eestlaste kogukonna ühtsust WeChati suhtlusplatvormil, kus pakuti abi sisseelamisel ja jagati muud Eestiga seonduvat infot. Mõne inimese eestvedamisel toimus ka paar üritust (jõulud, jaanipäev), mida koos tähistati. Eesti firmade kohalolu märgata ei olnud.

Väga positiivse kogemuse sain Pekingist, kui olin sealses Eesti saatkonnas praktikal. Suhtlus enne praktikat, praktika ajal ning ka hiljem Saksamaal ja Eestis tagasi olles sujus imehästi –sealsed kolleegid motiveerisid ja abistasid mind rohkelt. Just see praktika andis mulle indu oma tuleviku õpingutes keskenduda rahvusvahelistele suhetele ning Hiina-Eesti koostöö arendamisele.

Artikkel on osa seeriast, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagavad oma mõtteid välismaale suundumise motivatsiooni, Eestiga sideme hoidmise ja Eestiga seotud koostöövõimaluste osas. Kontaktihoidmine välismaal õppivate tudengite ja teadlastega on osa rahvastikuministri eestvedamisel koostatavast üleilmse eestluse programmist siseministeeriumis.