Stamberg ja Voog: uuringutulemuste erinevus tuleb peamiselt metoodikast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist ja Aivar Voog Kantar Emorist rääkisid ERR-i otsesaates, et põhjus, miks lahknevad erinevate küsitlusfirmade tehtud erakondade toetusuuringute tulemused, on metoodika erinevus.

Stamberg rääkis, et kellegi huvide eest nad Reformierakonna toetuse kukkumise näitamisega seisnud ei ole ja kõik tulemused ei ole drastiliselt muutnud. Muutunud on ainult ühe erakonna ehk Reformierakonna tulemused, kes seekord said vähem toetust kui juunis.

Stamberg lisas, et kui võtta arvesse veapiiri, siis see protsent pole nii julmalt võetav, kui räägitakse.

Kantar Emori uuring näitas Reformierakonnale endiselt 30-protsendilist toetust. Aivar Voog Kantar Emorist rääkis, et nad on hoidnud enda metoodikat samana alates 2017. aastast. Küsitlus toimub veebis ja see on töötanud ning tulemused on lähedal olnud valimistulemustele.

Voogi sõnul on Turu-uuringute AS oma metoodikat muutnud ja see võib ka tulemustes avalduda.

Ta rääkis, et nemad ei tee näost näkku intervjuusid koroonakriisi tõttu. Kuna inimeste kättesaadavus kodudes on oluliselt halvenenud, siis kaetuse kompenseerimiseks toimub küsitlus veebis, rääkis Voog.

Stamberg rääkis, et kui nemad küsitlesid inimesi nii näost näkku kui veebis, siis erinevused drastiliselt suured ei olnud.

"Aga mida oleme täheldanud, et kui läheme põllule, nagu otse inimese koju, siis need tulemused, mis me sealt saame, on mõnevõrra konservatiivsemad," ütles Stamberg ja lisas, et veebiuuringute puhul on Reformierakonna toetus alati kõrgem.

"Ma arvan, et seal võib olla ka üks koht, mille pärast need küsitluste tulemused on erinevad," ütles Stamberg.

Ka Aivar Voog nõustus, et metoodika võib olla suurim põhjus, miks erinevate firmade küsitlustes tulemused erinevad. Samuti rääkis ta, et kaetus veebiga on palju parem, kui näost näkku küsitluse puhul.

Kantar Emori küsitlustes on vanusepiir 84, Turu-uuringute AS-il piiri pole. Tulemustes vanuseline erinevus suurt mõju aga ei oma.

Voog rääkis, et 2014. aastal nad seda testisid ehk kui eelnevalt oli nende küsitlused kuni 74aastastele ja siis 18+ ehk ilma ülempiirita. See vahe oli Voogi sõnul üks protsent.

"See andis meile kindluse, et olulisi erinevusi pole," ütles Voog.

Näost näkku küsitlused on muutunud keerukamaks ja kallimaks.

Stambergi sõnul on näost näkku küsitluste läbiviimine tänapäeval keerukam ja tabavusemäär on kordades muutunud.

"Inimesed on korteriühistule pannud fonolukud, sageli on selline poliitika maja tasemel vastu võetud, et üldse kedagi sisse ei lasta. Ükskõik, mida ta sulle räägib, sisse ei lasta. Kui nägu ei tunne, siis sisse ei lasta," ütles Stamberg.

Samas on Stamberg siiski seisukohal, et päris ära ei taha ta näost näkku küsitlusi kaotada, sest selle meetodiga leiavad nad inimesi, kes muidu uuringutesse ei satuks.

Stamberg aga nõustub Voogiga, et üha enam liiguvad uuringud veebi.

Stambergi sõnul viivad nad veel näost näkku küsitlusi läbi, aga küsimus on selles, et näost näkku küsitlus on muutunud palju kallimaks ning tellijaid on vähem.

Näost näkku küsitluste ja veebiküsitluste hinnaerinevus on Voogi sõnul kümnekordne.

Stambergi sõnul ei tähenda see, et töö veebi ja selle paneeli ülesehituses oleks väike, lihtsalt töö liigub IT-sektorisse.

Voog rõhutas veel, et majanduslik argument pole põhiline, miks veebiküsitlused paremad on, vaid inimeste kättesaadavus veebis on parem.

Voog rääkis, et enamik firmasid kasutab ikkagi küsitlusteks veebi, kuid on ka telefoniküsitlusi.

Voogi sõnul nemad ei ole telefoniküsitlusi tahtnud ja veeb katab kõik ilusti ära.

Stamberg rääkis, et internetis on oluline, et inimene saab küsimustikku täita ükskõik, kus, ja mõnel juhul on küsimuse juurde kirjutatud, et oma vastust saab hiljem muuta.

"Näiteks ongi see, et ma küsin mõne noore käest niisuguse küsimuse, mida ta võib-olla ema juuresolekul ei taha vajutada, siis ta saab seda muuta pärast," ütles Stamberg.

Voog lisas, et nii palju, kui nemad on võrrelnud, siis veebi kaudu annavad inimesed ausamad vastused.

Selle kohta, kas metoodikas on kinni ka see, et juba pikema aja vältel on Keskerakonna toetus Turu-uuringute AS-i andmetel suurem, kui Kantar Emori andmetel, ütles Voog, et peale seda, kui uus koalitsioon sündis, on see erinevus natukene suuremaks läinud.

Stambergi sõnul näeb tema selle taga, et näost näkku küsitlustes saab Keskerakond tõesti rohkem toetust.

Stamberg rääkis, et osas riikides on sellised küsitlused kaks nädalat enne valimisi keelatud. Argument selle taga on, et kui valija näeb telerist, et tema eelistatud erakonnal on piisavalt toetust, siis ei lähe ta valima.

Nii Stamberg kui Voog nõustusid, et see võib nii olla, kuid arvasid, et Eestis seda kehtestama ei peaks.

"Kindlasti mitte, parem olla juba informeeritud," sõnas Voog ja lisas, et need tulemused ei mõju ühesuunaliselt, kui meil on erinevad uuringufirmad.

Stamberg ütles samuti, et see ei tasu ära ning rääkis ka, et erakondade kampaaniameeskonnad vaatavad neid numbreid ja vastavalt sellele paiskavad meediasse sõnumeid.

Kui varasemalt oli erakondade huvi nende numbrite vastu tohutult suur, siis nüüd on jäänud mulje, et huvi on vähenenud ja erakonnad ei pea reitinguid nii oluliseks.

Stamberg ütles, et ta pole viimaste aastate jooksul näinud erakondade juures sellist stateegilist tegelast, kelle huvi nii suur oleks.

Voog aga ei nõustunud, et huvi on väiksem, lihtsalt pakkujaid on rohkem ja see informatsioonivahetus tehakse vaikselt taustal.

Seda, miks on Kantar Emori uuringutes Eesti 200 toetus nii kõrge, kuigi erakonnast endast pole nii palju kuulda, põhjendas Voog sellega, et kui inimestel on nimekiri erakondadest ees, saab ta teha läbimõeldud valiku.

"Kui sinult küsitakse lihtsalt see lahtine küsimus, et kelle poolt te hääletate, siis paratamatult tulevad inimesel meelde just need tuntumad," ütles Voog telefoniküsitluste kohta.

Selle aasta kõige olulisemad valimised on USA valimised ning ka seal tehakse erinevaid küsitlusi.

Stambergi sõnul on praegu Joe Biden Donald Trumpist ees, kuid kindlasti ei anna küsitlused tegelikku valimistulemust. Tegelikult tuleb veel arvestada senaatoritega ja kes erinevates piirkondades seal osariigis valimistel edasi saavad ja lõpuks võivad mõned osariigid lõpptulemuse määrata, nagu 2016. aastal, rääkis Stamberg.

Voog lisas, et Biden on praegu kuskil 8-9 protsenti Trumpist ees, kuid Hillary Clintonil oli see vahe väiksem ja hakkas veelgi vähenema.

"See võib muutuda sõltuvalt nendest debattidest nüüd septembri lõpus. Ja oktoobris saavad olema kolm otsustavat debatti," ütles Voog.

Toimetaja: Liisbeth Rats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: