Oleviste koguduse vanempastor ja juhatuse esimees Siim Teekel kirjutas kultuurikomisjonile, et Oleviste kiriku näol on tegemist Eesti suurima sakraalehitisega, kuid kirikuhoone on kahjuks väga halvas, kohati avariilises seisus.

"Eriti halvas seisus on haruldased raidkivist vitraažaknad. Sõja ajal purunenud tinavitraažid asendati 1950. aastatel suures osas tavaliste aknaklaasidega, raidkivist aknapiidad proteesiti puidust detailidega ning aknad on sellest ajast saadik peaaegu samas seisus. Stabiilse sisekliima tagamiseks on osa aknaid ajutiselt kilega kaetud," selgitas ta.

Teekel märkis, et väga halvas seisukorras on ka kiriku tornikiiver, mille pleki peab ekspertiisi hinnangul lähiajal kindlasti välja vahetama. Lisaks tuleb paigaldada tornikiivri tippu piksekaitse – kirik on mitu korda just torni tabanud pikse tõttu maha põlenud, praegu on ainult kiivri plekk maandatud.

"Samuti vajab uuendamist kiriku küttesüsteem, mis tuleks asendada põrandaküttega. Praegune küttesüsteem valmis 1959. aastal. Algselt lokaalne kütelahendus on ühendatud linna küttesüsteemiga. Paraku ei suuda praegune küttelahendus tagada kirikus stabiilset sisekliimat, mis on vajalik kunstimälestiste ja oreli säilimise tagamiseks."

Oleviste kiriku restaureerimiseks kulub Teekeli sõnul tänapäeva hindu arvestades hinnanguliselt 15–20 miljonit eurot. Sellest suurim summa ehk kaheksa miljonit kuluks kiriku kütte-, elektri-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele ning interjööride, kirikusisustuse ja oreli restaureerimisele ja projekteerimisele. Kiriku vitraažakende restaureerimise ku on 2,5 miljonit.

Teekel märgib, et kiriku renoveerimise kaasrahastaja on siiani olnud ja on ka tulevikus Tallinna linn ning ka kogudus ise. Seetõttu on kogudus tänulik, kui riigikogu kultuurikomisjon kaaluks Oleviste kiriku restaureerimise toetamist kultuurkapitali vahenditest kasvõi osaliselt ühe osapoolena. 

Riigikogu kultuurikomisjon pikendas kevadel eriolukorrast tingituna riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamiseks esitatavate ettepanekute tähtaega 31. augustini. Kultuuriminister Tõnis Lukas on ERR-ile öelnud, et riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks soovib saada ligi 30 paika.

Kolmapäeval teatas oma soovist ERSO ja Filharmoonia kammerkoori kontserdikeskus, varem on teatanud soovist pretendeerida kultuurkapitali rahale Tallinna linn linnahalli renoveerimisega.

Kultuurkapital toetab vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot. Viimati otsustas riigikogu 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena KUMU, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.