Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hinnad jääks 100 000 ja 90 miljoni vahele
Riigikogu kultuurikomisjonile esitati 29 ettepanekut riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamiseks, mõni ettepanek hõlmas aga mitut erinevat objekti. Kõige kallima projekti eeldatav hind oleks 89,4 miljonit eurot.
Kuni 31. augustini sai riigikogu kultuurikomisjonile esitada ettepanekuid riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamiseks ning 14. septembril koguneb komisjon, et ettepanekud üle vaadata.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (KE) ütles ERR-ile, et ilmselt valitakse kolm parimat projekti välja järgmise aasta jooksul.
"Tuleb esimene sõelumine ruttu ära teha, eraldame sikud lammastest ja 14. septembril istume koos maha ja otsustame. Omavahelistest juttudest on jäänud mulje, et komisjoniliikmed tahavad ära kuulata kõikide projektide esitajad," ütles Must ja täpsustas, et järgmise sammuna võidakse välja valida 10 kuni 12 tööd.
Must rõhutas, et need tööd mis nn suurde vooru ei lähe võivad aga rahastust saada mujalt, näiteks kultuurihuvilistelt erainvestoritelt.
"Eelmiste mammutprojektide rahastamine lõppeb 2023. aastal ja alles 1. jaanuaril 2024. aastal oleks uued ehitised n-ö eelarvereal. Seega meil on natuke aega aega atra seada," sõnas Must.
Otsuse langetavad kultuurikomisjoni liikmed, keda nõustavad Musta sõnul kultuuriministeeriumi töötajad ja valdkonna eksperdid.
"Loomulikult vaatame regionaalset tasakaalu. Kõik ehitised ei tule kindlasti Tallinnasse, see on komisjoni ühine arvamus. Me räägime Eesti kui terviku kultuuri edendamisest," selgitas Must.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kuni kahte objekti rajamist või renoveerimist.
Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse Kultuurkapitalile igal aastal 60,6 protsenti sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. Möödunud aastal laekus näiteks 8,3 miljonit eurot.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve