EL-is pole Lukašenko sanktsioonide küsimuses üksmeelt
Valgevenele sanktsioonide kehtestamist arutavad Euroopa Liidu riigid ei ole suutnud kokku leppida, kas opositsiooni vastu suunatud sammude tõttu tuleks sihikule võtta ka president Aleksander Lukašenko.
EL koostab nimekirja isikutest, keda on kavas karistada 9. augusti presidendivaimiste pettuse või opositsiooni meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest varade külmutamise ja reisikeeluga.
Ametnike sõnul pannakse nimekirja tõenäoliselt umbes 20 inimest, ehkki mõned riigid, eriti Valgevene naaber Leedu nõuavad rohkem nimesid.
Nimekirja kantavaid isikuid tuleb kontrollida, mistõttu võtab selle kinnitamine ja jõustamine veel mõnevõrra aega, kuid EL-i välisministrite kohtumisel Berliinis tahetakse anda poliitiline õnnistus.
Selle muudavad aga keeruliseks lahkhelid Lukašenko enda isiku suhtes.
"Minu arvates peaks ta nimekirjas olema," ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius Berliinis ajakirjanikele ja lisas, et EL peaks sammudega kiirustama. "Seal toimuv on pretsedenditu. See on lubamatu."
Ka tema Tšehhi kolleeg Tomaš Petricek leiab, et Lukašenka tuleb sihikule võtta, aga ta tuleks jätta tagavaraks, kui Valgevene olukord ei arene positiivses suunas.
Petriceki sõnul palusid välisministrid EL-i välispoliitikajuhil Josep Borrellil saada nimekiri, mille kõik 27 liikmesriiki peavad üksmeelselt heaks kiitma, valmis nende järgmiseks kohtumiseks 24. septembril.
Luksemburgi välisminister Jean Asselborn ei pea Lukašenkole sanktsioonide määramist mõistlikuks, sest see võib tema sõnul kahjustada püüdeid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCD) kaudu kõnelusi alustada.
"Me ei tohi unustada, et lisaks Euroopa Liidule on ka OSCD. Loomulikult tahavad ka nemad säilitada võimalust selle riigiga mingil moel dialoogi saavutada."