Ehkki Euroopa Liidu välisministrid andsid juba augusti lõpus oma põhimõttelise heakskiidu Valgevene presidendivalimiste võltsimises ning sellele järgnenud meeleavalduste jõhkras mahasurumises süüdi olevatele ametnikele sanktsioonide kehtestamises, ei ole neid seni paika suudetud panna, kuna EL-ilt Türgi vastu suuremat tuge ootav Küpros viivitab oma heakskiiduga.

Väidetavalt olevat Küpros viidanud, et EL-i ühe kõige väiksema riigina ei ole neil piisavalt võimekust, et vaadata kiiremini läbi pakutud nimekiri Valgevene ametnikest, kes pandaks EL-i viisapiirangute alla ja kelle varad Euroopas külmutataks. Anonüümsust palunud Küprose diplomaat on küll sellise väite, mida on Reutersile kinnitanud neli erinevat allikat, tagasi lükanud.

Euroopa Liidu välispoliitika nõuab kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu.

Siiski on mitme EL-i riigi esindajad märkinud, et Küprose soov sanktsiooniplaani pikemalt uurida tähendab tegelikult soovi saada teiste liikmesriikide toetus ka samasugustele meetmete kehtestamiseks Türgi suhtes.

Türgi alustas Vahemere idaosas puurimistöid nafta- ja gaasimaardlate otsimiseks eelmisel aastal hoolimata EL-i hoiatustest ning nüüdseks on maardlate kuuluvuse üle puhkenud pinged kasvanud nii suureks, et NATO liikmed Türgi ja Kreeka, mis Küprost toetab, korraldavad piirkonnas vastakuti sõjaväeõppusi.

Küprose ettepaneku vastu kehtestada sanktsioonid Türgi ametnike ja ettevõtete vastu on mitmed EL-i riigid, muuhulgas ka Saksamaa, kes loodavad vastasseisu lahendada dialoogi teel.

Viivitus põhjustab pahameelt

Ehkki sanktsioonide alla pandavate Valgevene juhtide nimekirjas on Reutersi andmeil umbes 40 inimest, põhjustab paljudes pahameelt, et seda ei ole võimalik heaks kiita.

"Selles osas on palju frustratsiooni," ütles üks kõrge EL-i diplomaat Reutersile. Samas möönis teine amtnik, et ehkki Küpros käitub meeleheitlikult, ei tee ta seda pahatahtlikult.

Küprose tekitatud punnseisu kritiseeris neljapäeval ka mõjukas Rootsi poliitik, kunagine peaminister ja kauane välisminister Carl Bildt, kes kirjutas Twitteris, et seda jäetakse kauaks mäletama ning seega on taolisel käitumisel ka oma tagajärjed.

Very serious with ???????? using blackmail and blocking the ???????? decision on sanctions against Belarus individuals. I'm sure this will be remembered for a long time and accordingly have consequences. https://t.co/Fw1XCmcVIo

— Carl Bildt (@carlbildt) September 10, 2020

Neljapäeval kohtub Prantsuse president Emmanuel Macron Küprose ja Kreeka liidriga Korsikal ning see annab lootust, et EL-i välisministrite kohtumiseks 21. septembril või hiljemalt 24.-25. septembri Euroopa Ülemkoguks jõutakakse Valgevene sanktsioonide osas kokkuleppele.

Siiski toob Küprose käitumine taas esile raskused Euroopa Liidu ühtse välispoliitika elluviimisel. Euroopa Liit, mis kunagi suutis oma pehmet jõudu kasutades aidata endistel sotsialismileeri riikidel oma ühiskonnad ja majandused ümber kujundada, on viimasel ajal raskustes oma välispoliitiliste huvide kaitsmisel, märgib Reuters.