ERR-i portaal kirjutas eelmisel reedel, et üheks uueks kandidaadiks esitati Oleviste kiriku rekonstrueerimine. Eelmisel kolmapäeval teatas oma soovist ERSO ja Filharmoonia kammerkoori kontserdikeskus, varem on teatanud soovist pretendeerida kultuurkapitali rahale Tallinna linn linnahalli renoveerimisega. Möödunud nädalavahetusel on riigikogu kultuurikomisjon saanud veel mitmeid ettepanekuid riiklikult oluliste kultuuriehitiste kohta.

Eesti muuseumide pärandihoidlad

Muuseuminõukogu, muinsuskaitseameti, muuseumiühing, ICOM Eesti rahvuskomitee ja Eesti hoiuraamatukogu esitasid ühiselt kultuurkapitali vahenditest rajatava kultuuriehitise kandidaadiks muuseumide pärandihoidlad.

"Tänapäevaste hoiutingimuste loomiseks ja Eesti mälu hävingust päästmiseks vajavad Eesti muuseumid kolme pärandihoidlat: ühte Põhja-Eestisse, teist Lõuna-Eestisse ja kolmandat Hiiumaale. Pärandihoidlate võimalik ehitusmaksumus on kokku umbes 57,03 miljonit eurot (ilma käibemaksuta)," märgitakse taotluses.

57,03 miljonit sisaldab ehituse ja sisustuse maksumust ning Riigi Kinnisvara AS-i projektijuhtimistasu. Ehitushindade kallinemisena on arvesse võetud kaks protsenti aastas. Hoidlate ülalpidamiskuluks kujuneb u üks miljon eurot aastas (2019. aasta prognoos). 

Arvo Pärdi muusikamaja Rakveres

Rakvere linn seadis üles Arvo Pärdi muusikamaja ehitamise. See tuleks Alar Kotli 1935. aastal projekteeritud Eesti vabaduse kirikusse. 1940. aastal lõpuni ehitamata jäänud kirik on üks vähestest kahe tornikiivriga sakraalhoonetest Eestis, mis ei ole senini sakraalehitisele sobilikus kasutusfunktsioonis taastatud. Rakvere linnapea Triin Varek leiab oma taotluses, et Arvo Pärdi muusikamaja arhitektuurne lahendus taastaks kirikuhoone väärikal moel, ehitades välja ka algselt plaanitud tornikiivrid ja väärtustades seega Eesti arhitektuuripärandit.

"Muusikamaja visioon on olla rahvusvahelise tähtsusega regionaalne kultuuritempel Eestis. Muusikamaja tutvustab nii Arvo Pärdi kui ka teiste Eesti süvamuusika heliloojate ning muusika suurkujude loomingut, võimaldab korraldada seminare, koolitusi, konverentse ning pakub tervikuna võimaluse läbi viia väga eripalgelisi üritusi. Siiani puudub Rakveres ja kogu Virumaal professionaalne kontserdipaik, mis pärsib piirkonna konkurentsivõimet kultuuri, sh süvakultuuri tutvustamisel," põhjendas Rakvere linnapea Triin Varek.

Kunstihoone Pärnus

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius lähetas kultuurikomisjonile ettepaneku ehitada riiklikult tähtsa kultuurobjektina Pärnusse kunstihoone.

"Kunstihoone oluliseks osaks on üle 500 m² kaasaegset näitusepinda, mille järgi on vajadus olnud juba aastaid väga suur. Kunstihoone näitusepind annab täiesti uued võimalused kogu Eestile, võimaldades eksponeerida suurnäituseid nii Tallinnast kui Tartust ning võimaldades näituste rotatsiooni üle Eesti," kirjutas Pärnu linnapea.

Pärnu taotleb kunstihoone ehitamiseks 3,5 miljonit eurot kultuurkapitali vahenditest. Eelarve koosneb ehitusprojekti koostamise ning ehitamise kuludest.
Arhitektuurikonkursi on Pärnu linn viinud läbi omavahenditest.

Anu Raua keskus Heimtalis

Eesti Rahva Muuseum esitas riiklikult tähtsa kultuuriehitise kandidaadiks Anu Raua keskuse, sest leiab, et keskusel on potentsiaali kujuneda mastaapseks peatuspaigaks Eesti ja Mulgimaa külalistele ning meelepäraseks töö- ja puhkekohaks kultuuri- ja loomeinimestele. 

"Keskuse tuiksooneks saab uus tänapäevane näitusehoone, mis sobitub arhitektuurselt vallakeskuse teiste hoonetega. Kavandatav näitusehoone võimaldab eksponeerida Anu Raua ja teiste kunstnike töid, mis aitaks lahendada ka Viljandi piirkonnas puuduva kunstisaali probleemi. Üheks osaks kvaliteetsest näituseprogrammist oleks residentuuris viibivate kunstnike tööde väljapanek."

Tööde kogumaksumus oleks 2,6 miljonit eurot, millest uus näitusehoone 1,5 miljonit.

Tallinna Kinomaja renoveerimine filmikeskuseks

Eesti Kinoliit koos Eesti filmivaldkonna esindajatega tegi riigikogu kultuurikomisjonile ja ettepaneku lülitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja Tallinna Kinomaja renoveerimise Eesti Filmikeskuse käivitamiseks.

Eesti Kinoliit koos Eesti filmivaldkonna esindajatega tegi riigikogu kultuurikomisjonile ja ettepaneku lülitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja Tallinna Kinomaja renoveerimise Eesti Filmikeskuse käivitamiseks.

"Kinomaja renoveerimise ja sisseseade kogusumma täpsustub põhiprojekti koostamise järel, kuid oleme konsulteerinud eskiisprojekti koostajatega ja sarnaseid projekte läbiviinud ehitusekspertidega, samuti teiste kinode ja keskustega tehnika maksumuse osas. Võttesarvesse Kinomaja tänast seisundit, viimastel aastatel tehtud parendustöid ning vanalinnas asuva hoone renoveerimisega seotud riske, on Filmikeskuse renoveerimise maksumus hinnanguliselt 2900-3500 eurot/m2, kokku maksaks Kinomaja (870 m2) renoveerimine 2 523 000-3 045 000 eurot. Sellele lisandub ühekordne tehnikasoetamine summas 390 500 eurot."

EKA loomekeskus Tallinnas

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor Mart Kalm esitas riiklikult tähtsa kultuuriehitise kandidaadiks EKA loomekeskuse.

"Eesmärkon luua Kalamajja professionaalne kunstivaldkonna loomekeskus, kus toimuks EKA teadmussiire. Keskus on mõeldud ehitada EKA uue õppehoone Põhja pst 7 kõrvale aadressil Kotzebue 2, kus paiknevatest väikestest perspektiivitutest puumajadest kolivad peagi välja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse osakonnad. Projekt on mõeldud koostöös Tallinnaga nii, et linn annab oma krundile pikaaegse hoonestusõiguse ja EKA rajab maja. Selleks käesolevaga palumegirahastust 4,85 miljonit. Keskuse käigus hoidmiseks kasutab EKA oma vahendeid ja kaasab täiendavaid partnereid ning rahastajaid."

Kunstihoone renoveerimine Tallinnas

Tallinna Kunstihoone esitas taotluse kultuurkapitalilt 5,5 miljonit euro saamiseks, et renoveerida Vabaduse väljakul asuv 86 aastat kapitaalremondita tegutsenud hoone.

"Tallinna Kunstihoone ruumid pole enam kunsti näitamiseks ja loomiseks sobivad ning siin ei saa luua kunstimaailma tippnäituseid, sest teoseid lihtsalt ei laenutata meile," põhjendas Tallinna Kunstihoone juht Paul Aguraiuja. Lähemalt saab kunstihoone taotlusest lugeda siit.  

Tartu uus kunstimaja

Tartu Kunstnike Liit tegi ettepaneku Uue Tartu Kunstimaja riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja lisamiseks.

"Mõistlikum on alustada uuelt lehelt ja ehitada uus Tartu Kunstimaja. Oluline on, et lisaks Põhja-Eestile oleks ka Lõuna-Eestis tagatud kaasaegsed tingimused näituste tegemiseks, et oleks võimalik Lõuna-Eesti publikuni tuua nii mahukaid rahvusvahelisi näituseid kui ka teha suurejoonelisi Eesti kunstnike projekte. Samuti on oluline, et ka Lõuna-Eesti kunstnikkonnal oleks tagatud juurdepääs kaasaegsetele multifunktsionaalsetele töötingimustele, mille puhul on arvestatud tänapäevaste transpordi- ja ventilatsiooni vajadustega."

Kunstimaja võimalike asukohtadena näevad esitajad Tartus Lillemäge (Lille tn) või Holmi kvartalit. Hinnanguline maksumus uue kunstimaja puhul oleks 10-12 miljonit eurot.

Ooperiteater ja ERSO ruumiprobleemide lahendamine

Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja tegi kultuurikomisjonile ettepaneku lülitada planeeritavate riiklikult tähtsate kultuuriobjektide hulka ooperiteater ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ruumiprobleemide lahendamine.

"Üks aastakümnete taha ulatuv kitsaskoht on ooperiteatri puudumine Tallinnas. Teatavasti on Estonia teater ehitatud draamateatriks ja sellest tulenevalt pole see kohane ooperite ballettide etendamiseks kaasaegsel rahvusvahelisel tasemel."

Ilja lisas, et pikk on olnud ka ERSO ruumiprobleemidele tähelepanu juhtimise aeg. "Estonia kontserdisaal kui Eesti Kontserdi pealava ei saa pakkuda ERSO töö ja loomekeskkonda, kuna seal toimub intensiivne muu kontserttegevus ja puuduvad võimalused efektiivseks, tänapäeva nõuetele vastavaks proovitööks. Samuti pole Estonia kontserdisaali akustika optimaalne suuremate sümfooniliste teoste ettekandmiseks ja kuulamiseks."

Tartu südalinna kultuurikeskus

Tartu linnapea Urmas Klaas saatis kultuurikomisjonile ettepaneku Tartu südalinna kultuurikeskuse nimetamiseks riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks.

"Tartu linna soov on viia kultuuripealinnast saadud tõukega kogu linna ja piirkonna areng uuele tasemele. Kujundada keskkond, kus kultuur, kunstid ja erinevad kogukonnad on kogu igapäevaelu ja majanduse vundamendiks ning kus ellujäämise alustalaks on koostöötegemise kunstid. Selle idee kandjaks ja sümboliks on Tartu südalinna kultuurikeskus," kirjutas Klaas taotluses.

Linnahall koos perekeskusega Tartus

Valimisliit Tartu Eest ehk Tanel Tein, Hannes Klaas, Vahur Kalmre tegid aga ettepaneku samuti ettepaneku Tartusse multifunktsionaalse linnahalli rajamiseks koos perekeskusega (Arena Tartu).

"Linnahalli ehituse maksumus on ca 32-40 miljonit eurot (sõltub eelkõige suurusest, mis võiks Tartus olla maks 7000 istekohta, aga kindlasti sellest, et linnahall oleks võimalusel kahetasandiline, mis annab võimaluse korraldada üritusi erineva suurusega auditooriumidele). Linnahalli ehitamist peaks finantseerima kolm osapoolt: riik, linn ja erasektor. Peamine finantseerija oleks riik. Suurim osa ehituse finantseerimisest (ca 80%) peaks tulema riigilt, kes sellega toetab regionaalset arengut. Just niisugust arengut, mis hiljem hakkab regioonile otsest ja kaudset tulu tooma. Linnahall koos perekeskusega niisugune objekt just on," leidsid Tein, Klaas ja Kalmre.

Multifunktsionaalne linnahall Tartus

Keskerakonna Tartu linna piirkonna esimees Jaan Toots ja Tartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Vladimir Šokman tegid kultuurikomisjonile sisuliselt identse ettepaneku valimisliiduga ehk nimetada kultuurkapitali rahastatavate riikliku tähtsusega kultuuriehitiste hulka Tartu multifunktsionaalne linnahall ja jätta toetamata linnapea ettepanek rajada Tartu kesklinna südalinna kultuurikeskus.

"Multifunktsionaalne linnahall oleks kogu regioonis raadiusega 70km, kus elab ligikaudu 300 000 inimest ümber paiknevatest maakondadest, üks peamisi tõmbeobjekte ja arengumootoreid. Tartu linnahall pakuks rohkelt võimalusi korraldada uudseid üritusi, toetaks kohalikku majandust ja looks töökohti. Linnahall oleks nii kultuuri-, teadus-, konverentsi-, spordi- kui ka perekeskusena võimalikult mitmekülgne ning atraktiivne tuhandetele huvilistele ja külastajatele. Südalinna kultuurikeskus, mis hinnanguliselt oma maksumuselt oleks samas kategoorias Tartu linnahalliga, ei loo võrdväärseid võimalusi nii Tartu linna kui ka regiooni arenguks," põhjendasid Tartu keskerakondlased.

Olustvere mõisa valitsejamaja

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool tegi ettepaneku lisada riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja Olustvere mõisakompleksi kuuluv Olustvere mõisa valitsejamaja (vana härrastemaja).

Kultuurkapital toetab vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot. Viimati otsustas riigikogu 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena KUMU, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.