Kolesnikova ei lasknud end deporteerida ja rebis passi puruks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1599550020000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AP

Valgevene opositsiooniliidrite lahkumine kodumaalt ei olnud vabatahtlik, vaid nende "vägivaldne väljasaatmine", teatas Ukraina siseministri asetäitja Anton Geraštšenko.

Sellega lükkas Geraštšenko ümber Valgevene piirivalve ametliku teate, mille järgi tahtsid Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukoguga seotud Maria Kolesnikova, Anton Rodnenkov ja Ivan Kravtsov sõita teisipäeva varahommikul Ukrainasse, kuid neil tekkis konflikt Valgevene piirivalvuriga, Rodenkov ja Kravtsov pääsesid üle piiri, kuid Kolesnikova jäi maha ja ta peeti kinni.

"See ei olnud vabatahtlik lahkumine [Valgevenest]. See oli vägivaldne väljasaatmine kodumaalt. Maria Kolesnikovat ei suudetud Valgevenest välja saata, kuna see julge naine astus samme takistamaks tema üle piiri saatmist. Ta jäi Valgevene Vabariigi territooriumile," kirjutas Ukraina siseministri asetäitja Geraštšenko sotsiaalmeedias.

Ukraina meediasse jõudnud andmeil rebis Kolesnikova enne Ukraina piiripunkti puruks oma passi, mistõttu ta jäi Valgevene poolele.

"Kogu vastutust tema elu ja tervise eest kannab personaalselt Aleksandr Lukašenko," rõhutas Geraštšenko.

Valgevene režiim seisab juba kuu aega silmitsi pärast 9. augusti presidendivalimisi puhkenud ulatuslikke meeleavaldustega, millel kümned ja sajad tuhanded inimesed nõuavad ebaausate valimistulemuste - nende järgi võitis presidendikoha taas Aleksandr Lukašenko - tühistamist. Võimud algatasid repressioonid opositsiooni ühendava koordinatsiooninõukogu liikmete vastu, kelledest osa on arreteeritud ja osa sunniti vahistamise ähvardusel riigist lahkuma.

Esmaspäeval levis teave, et tundmatud mehed võtsid koordinatsiooninõukogu presiidiumi liikme Maria Kolesnikova Minski kesklinnas kinni, sundisid ta istuma väikebussi sildiga "Side" ja viisid ta teadmata suunas. Lisaks Kolesnikovale kadus ühendus ka presiidiumi pressisekretäri Anton Rodnenkovi ja täitevsekretäri Ivan Kravtsoviga.

Valgevene jõuametkonnad vastasid esmaspäeval meediapäringutele, et ei tea midagi opositsiooniliidrite kinnipidamisest.

Teisipäeva varahommikul teatasid aga mitmed Valgevene meediakanalid, et Kolesnikova, Rodenkov ja Kravtsov tahtsid lahkuda Valgevenest Ukrainasse, kuid neil tekkis konflikt piirivalvega.

"Rodenkov, Kravtsov ja Kolesnikova läbisid BMW sõidukiga tollikontrolli ja sõitsid Ukraina poole. Ent [täiendavale] piirivalveüksusele lähenedes hakkas auto järsult kiirendama, kujutades seeläbi ohtu piirivalvurile," ütles Interfaxile piirivalve ametlik esindaja Anton Bõtškovski.

"Kolesnikova leidis end olevat autost väljaspool. Tõepoolest, ta lükati autost välja ja see jätkas Ukraina poole liikumist," lisas ta.

"Deporteerimise katsel rebis ta puruks oma passi ja piirivalvurid ei saanud teda lubada Ukraina territooriumile," lükkas ukrainlaste jõuametkonna esindaja uudisteagentuurile "Interfax-Ukraina" ümber Valgevene võimude sõnad.

Samuti Valgevenest minema peletatud ning praegu Vilniuses viibiv endine opositsiooni presidendikandidaat Svetlana Tsihhanovskaja on aga esimene Valgevene opositsioonipoliitik, kes kutsus rahvusvahelist kogukonda üles Valgevene olukorda sekkuma, vahendas "Aktuaalne kaamera". Seni on opositsioon sellistest üleskutsetest pigem hoidunud.

"Me vajame rahvusvahelist survet sellele režiimile, sellele isikule, kes meeleheitlikult klammerdub võimu külge. Me vajame sanktsioone isikuile, kes annavad ja viivad täide kuritegelikke käske, mis rikuvad rahvusvahelisi norme ja inimõigusi," ütles ta.

Rohkem kui 600 meeleavalduste käigus vahistatud poliitvangi vabastamist nõudis Euroopa Liidu nimel välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Norra peaminister Erna Solberg aga rõhutas, et ainult poliitvangide vabastamisest kindlasti ei piisa, vaid vaja on ka uusi presidendivalimisi.

"Meie kohus on kindlalt välja öelda tõik, et Valgevene rahvast tuleb kuulda võtta, neil peab olema aus hääletamissüsteem, see peab olema selge, seda peavad seirama rahvusvahelised vaatlejad," ütles Solberg.

Aleksander Lukašenko ise ütles Vene ajakirjandusele, et on tõepoolest liiga kaua võimul olnud, kuid praegu võimu käest ära ei anna, sest keegi teine Valgevene riigi kaitsmisega hakkama ei saa. 

Toimetaja: Arni Alandi, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: