Ministeerium tahab parandada hoiustajate kontrolli hoiu-laenuühistute üle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeerium valmistab ette seadusemuudatuse eelnõu, et parandada hoiustajate kontrolli hoiu-laenuühistute juhtimise üle. Kas ühistutel peaks olema ka kohustuslik tagatisfond, on alles kaalumisel.

2014. aastal oli hoiu-laenuühistutes hoiuseid alla 20 miljoni euro, läinud aastal juba 100 miljonit eurot rohkem. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul on mõned hoiu-laenuühistud kaugenenud ideest, kuidas ühistu toimima peaks.

Auväärti sõnul loobuvad hoiustajad mõnes ühistus oma õigustest üksikute juhatuse liikmete kasuks.

"Teatud hoiu-laenuühistud väljastavad laene teatud kitsale grupile isikutele, kes võivad tihtipeale olla seotud isikud hoiu-laenuühistu juhtidega. Tegelikult hoiu-laenuühistute laenutegevus peaks pigem keskenduma konkreetse kogukonna või piirkonna ettevõtluse edendamisele," rääkis Auväärt.

Ehkki olulisi otsuseid peaks vastu võtma hoiu-laenuühistu üldkoosolek, kipub otsustajate ring kohati väikseks jääma. "Et liige annab oma otsustusõiguse ära kohe otsustusõiguse alusel ja tegelikult edaspidi kuidagimoodi hoiu-laenuühistu tegevusse või juhtimisse ei sekku," märkis ta ta.

Taolise juhtimisega ühistu meenutab Auväärti sõnul rohkem väikest panka. Lähiajal peaks avalikkuse ette jõudma rahandusministeeriumis valminud eelnõu, mis sellele probleemile lahendusi pakub.

"Et esiteks anda liikmele endale ka suuremad õigused nõuda kõikvõimalikku informatsiooni hoiu-laenuühistu kohta. Teiseks me tahaksime piirata seda, et ei saaks nii lihtsasti enam volitada oma otsustamisõigust ära, kui see täna on võimalik. Kolmandana tahaksime me tõhustada audiitorite kontrolli, et see kontroll oleks regulaarsem ja tihedam ja ka audiitorid teavitaksid liikmeid otse võimalikest probleemidest," ütles Auväärt.

Tema sõnul suurendatakse eelnõuga riigipoolset kontrolli. "Aga see ei ole lõplikult veel otsustatud, et milliste hoiulaenuühistute üle ja kui suures ulatuses."

Seitset ühistut koondava Eesti hoiu-laenuühistute liidu juht Andrus Ristoki sõnul oleks järelevalvet tõesti tarvis. Samas märkis ta, et järelevalve ei tohiks ühistutele liialt kalliks muutuda. "Meie liidu ühistute kontorid on suhteliselt väiksed. Enamikus on kaks-kolm töötajat. Riik võib seda teha ka nii, et ta üldse ei küsi raha. Muidugi see on korralduse küsimus. Keegi peab selle kinni maksma, et nende kontrollijate palgad oleks makstud ja protseduurid toimiks," rääkis Ristok.

Märtsis pöördus hoiu-laenuühistute liit valitsuse poole, märkides, et kui kriis süveneb, ei pruugi ühistutel olla piisavalt raha, mida hoiustajatele välja maksta. Valitsuse otsusega võib Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) nüüd liitu kuuluvatele ühistutele laenu anda. Seni pole ükski neid laenu taotlenud. Küll aga tõstis ühistute murekiri küsimuse, kas nemadki ei peaks liituma sarnase riikliku tagatisfondiga nagu pangad.

Kui pank läheb pankrotti, on kõigi sealsete hoiustajate vara tagatud kuni 100 000 euro ulatuses. Kui pankrotti läheb ühistu, võivad hoiustajad rahast ilma jääda. Ristok märkis, et nende liidu sees on loodud oma fond, kus hoiustajate raha on kindlustatud kuni 20 000 euro ulatuses. Ristok märgib, et lisandväärtust pakuks ka riiklik tagatisfond.

"Näiteks Iirimaal, kus on kõige suurem hoiu-laenuühistute võrk, tehtigi nii, et nendel oli enda tagatisfond olemas ja see liideti riikliku fondiga. Aga tehti kaks osakonda, et ühistud maksavad vähem sinna sissemakseid ja mitte nii palju, kui pangad. Pangad teenivad kasumit, neil on rohkem ressurse mida sinna panna, selleks, et riske maandada. Ühistud ei võta selliseid riske ja neil pole ka nii suurt riskitagatist võib-olla vaja," rääkis Ristok.

Auväärti sõnul pole rahandusministeerium tagatisfondi küsimust veel otsustanud. "See võib tulla aga ei pruugi. Kui mingi taoline kaitse luuakse, siis hoiu-laenuühistud peaksid selle garantii kinni maksma ja lõpuks see raha tuleb ikkagi liikmetelt endilt. Eks see on valikukoht. Kui see osutub liiga kalliks, siis ilmselt sellist riiklikku tagatismehhanismi ei tule."

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: