Suuremad hoiu-laenuühistud peavad taotlema panga tegevusloa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti kuus suuremat hoiu-laenuühistut peavad taotlema panga tegevusloa ja lähevad seeläbi ka finantsinspektsiooni järelevalve alla, nii näeb ette rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud seadusemuudatus

Muudatuse tulemusel peaksid suuremad Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud ennast pangaks muutma, kuid muu hulgas võivad nad jätkata ka ühistupanga vormis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusministeeriumi hinnangul suurendaks see nende tegevuse läbipaistvust, viies nad finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Viimaste aastatega on hoiu-laenuühistud märkimisväärselt suurenenud. Ühistutel on kokku juba 15 400 liiget ja varade maht ulatub 160 miljoni euroni.

"Laenuühistute tegevuse mahu kasv on pigem see, mis on viimastel aastatel seda küsimust aktualiseerinud, et kas siin peaks nii nende endi kui ka turu tervise huvides täiendusi tegema. Krediidiasutusena peaksid nad toimima küll. Alati võib öelda, et sisulises mõttes toimivad nad krediidiastusena ka täna, aga lihtsalt kuna nad juriidiliselt ei ole oma mahtude mõttes allutatud järelevalve alla, siin nad ei klassifitseeru sinna lihtsalt," rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.

Eestis tegutseb praegu kokku 23 hoiu-laenuühistut. Eelnõu järgi peab hoiu-laenuühistu, mille kaasatud hoiuste maht on üle viie miljoni euro või liikmeid on rohkem kui 3000, taotlema panga tegevusloa. Selliseid ühistuid on Eestis kuus. Neile kohalduks krediidiasutuste seadus, millega kaasneb finantsinspektsiooni järelevalve.

Tartu hoiu-laenuühistu juhi Andro Roosi sõnul ei saa pankade ja hoiu-laenuühistute tegevust võrdsustada.

"Kuna pangal on kliendid, siis on õigustatud ka finatsinspektsiooni poolne klientide kaitse. Hoiu-laenuühistul kui tulundusühistul ei ole kliente, vaid on liikmed ehk omanikud. Aga omanikust ei saa olla keegi omanikum ehk kõige parem ongi omaniku enda järelevalve. Kui mingi asi läheb suureks, hakkab kasvama, paneme bürokraatlikud piirangud peale, paneme maksud peale, tapame loovuse ära," kommenteeris Roos.

Väiksemad ühistud ei allu pärast seadusemuudatusi jätkuvalt finantsinspektsiooni järelevalvele, kuid nende suhtes tehakse mitmeid muid muudatusi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: