Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar tõi välja kaks peamist tegurit, mis on tema arvates sellisele kasvule kaasa aidanud.

"Esimene on see, et on selline ebakindlus. Inimesed on lähituleviku suhtes valitseva suure ebakindluse tõttu oma tarbimist vähendanud ja rohkem säästma hakanud. See on üldine enamikele kriisidele omane käitumine. Teine asi, mis on praegusele kriisile omane, et osade teenuste ja kaupade - kui mõtleme näiteks reisimise ja meelelahutuse peale - nende tarbimine on praegu keeruline või suisa võimatu. See jällegi tähendab seda, et inimestel jääb see osa rahast üle ja tüüpiliselt Eesti inimene säästab selle pangahoiusena, seetõttu hoiused kasvavad. Mediaanhoiuse summa - millest pooltel inimestel on rohkem ja pooltel vähem hoiuseid - on ligikaudu 1300 eurot. Mediaanhoius on üsna tempokalt kasvanud. Kui hoiuste kogumaht on viimastel kuudel kasvanud umbes 12-13 protsenti, siis mediaanhoius on kasvanud isegi mõnevõrra kiiremini," rääkis Raudsaar.

Eesti Panga andmetel oli oktoobris ligikaudu 78 protsendil Eesti peredest finantssääste, see osakaal on püsinud paar viimast aastat enam-vähem samal tasemel.

Suurim osa inimestest hoiab oma sääste pangahoiusel - selliseid on 63 protsenti. Sularahana hoiab sääste 41 protsenti, kolmandas pensionisambas 16 protsenti, börsil kaubeldavates väärtpaberites seitse protsenti, investeerimisfondide osakuid on viiel protsendil ning ühisrahastusse on investeerinud 2,5 protsenti peresid.

Residentidest kodumajapidamiste hoiuste jääk oli 2020. aasta novembris 9,1 miljardit eurot ning see oli aastases võrdluses kasvanud 12,7 protsenti. Miteeresidentide hoiuste maht oli novembris 1,262 miljardit eurot ning see oli aastases võrdluses 15 miljoni euro võrra vähenenud.