Vikerraadio saates "Reporteritund" arutlesid teisipäeval Eesti Päikeseelektri Assotsatsiooni juht Andres Meesak, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ja Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial praegu kestva päikesejaamade buumi üle.

Treial rääkis saates, et kokku on praegu Elektrilevi jaotusvõrgus installeeritud võimsusi päikeseparkide osas 160 MW ja kindlasti on lisandumas veel umbes 130 MW võimsust. Ta lisas, et ülejäänud aasta prognoos on, et kuni 100 MW võimsust võib veel juurde tulla.

"Ja kui me ennustame, mis võiks 2020-2021 olla kogu päikeseparkide installeeritud võimsus, siis see on umbes 350 kuni 400 MW juures ehk mõnevõrra suurem kui Auvere võimsus," lisas ta.

Veskimägi aga hindas, et käesoleva aasta lõpu seisuga peaks Eestis toetusskeemi sisse mahtuvate päikesejaamade võimsus olema kokku 400 kuni 450 MW.

Veskimägi märkis samas, et Eesti on juba praegu oma 2030. aastaks seatud taastuvenergia osakaaluga aastas 2025, mis tähendab, et tänavu teises kvartalis oli Eestis taastuvenergia osakaal 24 protsenti.

Kuigi saatekülalised leidsid, et taastuvenergeetika kasv Eestis on hea, peab tarbija selle kinni maksma.

"Esiteks on selline rusikareegel, et umbes 100 MW 10-12-protsendilise kasutusteguriga on umbes viis miljonit täiendavat taastuvenergiatasu tarbijale. Ehk siit ei ole rehkendust raske teha, kui palju see täiendavalt taastuvenergiatasu kaasa toob. Kui me räägime 300 MW hüppest, siis järelikult 15 miljonit tuleb skeemi juurde, mis tuleb tasu tarbijal maksta. Tõesti, see on tasu, mis tuleb maksta energia tarbimismahtude vastu," selgitas Veskimägi.

"Ja teiselt poolt me näeme, et energia tarbimise mahud on langenud. Ehk siin on kaks tegurit, mis tarbija tasu suurendavad - ühelt poolt toetused ja toetuse mahud on kasvanud ja mitte ainult päikeseelektrijaamadest, vaid oleme ausad, ka biomass on toonud siin täiendavat survet toetusskeemile juurde. Ja kui alus, kust lähtuvalt seda tasu kogutakse, on vähenenud, siis loogiline ongi, et see tasu määr tõuseb," lisas ta.

Veskimägi rääkis, et 2020. aastal on taastuvenergia skeem olnud võrreldes planeerituga umbes 13 miljoni euro võrra miinuses. "Neli miljonit valitsus leidis, mis hoidis ära selle, et 2020. aastal me taastuvenergiatasu tarbijatel ei suurenda, aga tänase teadmisega me üheksamiljonilises miinuses lõpetame taastuvenergia skeemiga ehk Elering on üheksa miljonit eurot tootjatele rohkem välja maksnud kui tarbijatelt kokku kogunud," selgitas ta.

Elering ja majandusministeerium aga arutavad, kas valitsusel on võimalik leida veel vahendeid, et puudujääki korvata. Vastasel juhul tulebki see järgmisel aastal tarbijate arvetele lisada.

"See tähendab, et see tasu võrreldes tänase 1,13 sendiga kW/h eest tõuseb tasemele 1,5 senti kW/h eest. See on selle sama medali kaks poolt - ühelt poolt me kõik rõõmustame, et on palju taastuvenergiapõhiseid tootmisseadmeid, et me oleme juba taastuvenergia eesmärkide saavutamise trajektooril mitu aastat ees, aga teiselt poolt see tuleb meil kõigil enda taskust kinni maksta," rääkis Veskimägi.

Timo Tatari sõnul sõltub taastuvenergiatasu suurenemine eelarvekõneluste tulemustest.

"Alles homme (kolmapäeval) järgmise aasta riigieelarve kõnelused algavad ja see on üks sisend, mille majandusministeerium kõnelustele lauale paneb, et saada täiendavaid vahendeid taastuvenergiatasu eelarve kompenseerimiseks. Aga hetkel on veel vara öelda, kuidas eelarvekõnelused lõpevad."

Väiketootjatele mõeldud toetust kasutavad ära suurtootjad

Eelmine päikesejaamade rajamise buum oli 2018. aastal, mil oli viimane võimalus kuni ühe MW võimsusega jaamade kvalifitseerumiseks 53-eurose taastuvenergiatoetuse saamiseks MW/h kohta. Nüüd on teine buumilaine, kuhu kvalifitseeruvad väikesed, kuni 50 kW võimsusega jaamad, aga mida nüüd on hakatud sageli rajama mitmekümne kaupa, n-ö kobarjaamadena.

Praeguse päikesejaamade buumi üheks põhjuseks peetakse riigikogus 2018. aastal seadusemuudatusega pikendatud toetusmeedet väikestele päikesejaamadele võimsusega kuni 50 kW ja see oli mõeldud näiteks talunikele ja kortermajadele väikese päikesejaama rajamiseks eelkõige oma tarbeks. Nüüd on aga levinud skeem, kus suur päikeseenergiaettevõte paneb suure põllu päikesepaneele täis, vormistab iga paneeli omanikuks eraldi tütarettevõtte ja iga tütarettevõte taotleb Elektrilevilt selle põllu peale palju eraldi liitumispunkte, mille tõttu see põllutäis paneele on justkui mitukümmend väikest kuni 50 kW võimsusega jaama, mis igaüks eraldi kvalifitseeruvad kuni 50 kW jaama 53,7-eurosele toetusele.

Priit Treial tõi saates näite, kus üks 15 MW päikesepargi jaam jagati sisuliselt 370 ühikuks, et toetuseks vajalikku võimsust kätte saada.

Timo Tatar, kes oli 2018. aastal ametnikuna seadusemuudatuse juures, rääkis, et riigikokku läinud toonane elektrituruseadus ei sisaldanud erandit väiketootjatele ja see kompromiss sündis alles riigikogus.

"Mäletan, väikeste elektritootjate üsna valju häält, kes nõudsid, et kui erandit ei tule, siis investeeringud lakkavad. Ja mäletan ka arutelusid, kus jõuti 50 kW-ni. Ja tõesti, toonane mõte riigikogus oli just see, et mõelda, mis on tüüpiliste korterelamute katusepinnad näiteks või taluhoovid, kuhu oli mõeldud see meede. Nii nagu ta nüüd on välja kukkunud, on kindlasti väga halb seaduse tõlgendus, tüüpiline JOKK-skeem. Ainus, mis leevendab seda, on see, et sellel on kindel lõpptähthaeg - selle aasta lõpuga see lakkab," rääkis Tatar.

Andres Meesak kinnitas saates, et kobarjaama rajamine pole ettevõtjatele hädavajadus, vaid investeering. "Arendajatel on kriitiline hulk vaba raha. Päikeseenergia annab suhteliselt prognoositava tootlusega investeeringu. Selle vastu investeeritaksegi. Kui nähakse, et tootlus on üle kümne protsendi, siis leitakse, et see on huvitav, tehakse investeering. Ja kui vaba raha on 50 kW jagu, tehakse üks 50 kW-ne jaam, kui on 50 50 kW jagu vaba raha, leitakse võimalus teha 50 jaama."