Eestis külvati soo taastamiseks esimest korda turbasammalt
"Aktuaalsel kaameral" õnnestus jälgida tegevust, mida Eestis varem tehtud pole - turbasambla külvamist. Turbasambla külvamine või laotamine on üks etapp soode taastamise protsessis, kui mahajäetud turbaraba tahetakse uuesti sooks muuta.
2015. aastal valis Tallinna ülikool keskkonnaministeeriumi tellimusel välja jääksood, mida oleks mõistlik ja võimalik taastada. Maima jääksoo kuulus valitute hulka. Tööd käivad 70 hektaril, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Umbes poole sajandi eest lõpetati seal turbakaevandamine. Selle ajaga võinuks seal kõrguda sihvakad puud, mis aga soisel pinnasel eriti kasvada ei taha. Nüüd on raadamistööd lõppenud, kidurad puud virna laotud.
"Siis kooriti see hästi lagunenud tolmune turbakiht pealt ära ja hakati kraave kinni panema. Pannakse kraavid kinni mitmete eri meetoditega katsetamiseks ja külvatakse taimestik, rabataimestik, turbasamblad põhiliselt ja siis see kaetakse põhuga, et ära ei kuivaks," rääkis riigimetsa majandamise keskuse looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi.
"Jääksoo on väga tugev süsiniku, kasvuhoonegaaside eraldaja. Ta on kuivendatud, siin mikroorganismid tegutsevad. Uuringud näitavad, et umbes kaks tonni süsinikku vabaneb aastas ühe hektari pealt. See on päris suur kogus. Taimestiku ökosüsteem on rikutud ja hästi kõrge tuleoht on," lisas ta.
Animägi sõnul võib juba järgmisel aastal näha, kas ja kui suures ulatuses turbasammal kasvama on hakanud.
"Järgmine aasta kindlasti on juba midagi näha, ülejärgmine aasta veel rohkem. Kui 20 protsendil alast hakkab turbasammal kasvama, see oleks juba väga hea näitaja," ütles ta.
Animägi sõnas, et rabataimestiku külvi tehakse taimestumise kiirendamiseks. Kuivendamisele minevast rabast kooritakse pealmine kiht ära, taimed peenestatakse ja nii saab ruutmeetrist taimestikust taastataval sool täis külvata kümme ruutmeetrit. See on rabataimestiku tekkeks piisav.
RMK teeb seda tööd koostöös Tartu ülikooliga. Tööd käivad 15 väljakul, 12 alal toimub taastamine, kus kasutatakse eri metoodikaid, kolm on võrdlusala, kus ei tehta midagi, vaid jälgitakse looduslikku protsessi. Nii loodavad teadlased välja selgitada, kuidas neid töid kõige efektiivsemalt teha.
Toimetaja: Merili Nael