"Kui Rootsi olukorrale praegu hinnangut anda, siis olen ettevaatlikult optimistlik. Kui globaalselt on areng koroonaviirusega negatiivne, siis Rootsis positiivne. Viimastel nädalatel on surnud üks-kaks inimest ehk kevadega võrreldes drastiliselt vähem," ütles Nurm Vikerraadio saates "Uudis+".

Rahvatervise ekspert rääkis, et nakkuse leviku langustrend algas Rootsis pärast jaanipäeva. Samal ajal on testimine oluliselt kasvanud.

"36-ndal nädalal testiti 126 000 inimest ja ainult 1,2 protsenti neist olid positiivsed. Testimine on suurenenud ja laienenud ka lastele. Seda selleks, et saada parem ülevaade viiruse levikust ühiskonnas. Samuti on Rootsis praegu nakkuse levik nooremate inimeste hulgas, kes põevad haigust kergemalt ja intensiivravi patsientide arv on väga madal."

Kui Eestis on vaja sümptomitega inimestel koroonatesti tegemiseks vaja perearsti saatekirja, siis Rootsis mitte.

"Rootsis saavad kõik teha testi, kui on kahtlus, kas tegemist on viirusega. Testida saab nii haiglate juures või tellida testimine endale koju. Ka antikehade testi saab teha tasuta, sealjuures on kaks testi tasuta. Testimist on laiendatud ka lastele, et saada aru, kas nende kergemad nohud-köhad on Covid-19."

Kui testile mineku otsustaks sarnaselt Eestile perearst, koormaks see Nurme sõnul perearstid selgelt tööga üle ja tekitaks järjekordi. Seetõttu on Rootsi strateegia üks olulisi osasid viia testimise lävend võimalikult madalale.

Rääkides testimisest koolides, mis viimastel päevadel Tallinna linnavalitsuse aadressil palju kriitikat toonud kui hüsteeria ja paanika külvamine, märkis Nurm, et koolid on lahti ja isegi kui mõni laps haigestub, ei isoleerita ei klasse ega haigestunute lähedasi, kui neil pole sümptomeid.

"Vaid ülikoolides toimub osaliselt distantsõpe, kuid arvatakse, et see võib olla tingitud ka mõnede õppejõudude mugavusest."

Nurm tõi välja ka huvitava statistika koroonaviirusesse suremuse osas - kui kevadel oli see väga kõrge, siis viimastel kuudel madalam kui viimaste aastate sama perioodi keskmine. Igal aastal sureb Rootsis 90 000 inimest ja see jaotub nädalate peale üsna ühtlaselt, vaid talvel on see mõnevõrra suurem. Enne pandeemiat kaotas nädalas elu ca 1700 inimest. Koroonaviiruse tipu ajal aprillis-mais kerkis see 2500-le.

"Tänaseks on Rootsis koroonaviiruse tõttu surnud 5842 inimest, kellest 89 protsenti on vanusegrupis 70-90. Aga peab arvestama, et Rootsis on vanemaealiste inimeste osakaal ühiskonnas väga suur ja seetõttu on ka suremus selles vanusegrupis suur. Aga nüüd juunis-juulis langes suremus madalamale kui aastate keskmine varem. Mis räägib sellest, kui nii võib öelda, et inimesed, kes oleks pidanud surema juunis-juulis, surid aprillis mais Covid-19 tõttu."

Miks kevadel koroonaviirus eakate hulgas palju surmi põhjustas, oli tingitud Nurme sõnul sellest, et hooldekodusid ei suudetud piisavalt kaitsta. Tänaseks on aga meetmed ranged ning järgmiseks eelarveaastaks otsustas valitsus tugevdada tervishoidu ja sotsiaalsüsteemi, andes sellele juurde lisaraha, et saaks koolitada ja juurde tuua uusi töötajaid.

Rootsis on 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval 21,6 haigusjuhtu. See on madalam kui paljudes Euroopa riikides ja madalam kui Euroopas keskmisena. Eesti vastav näitaja oli neljapäeva hommikuse seisuga 20,7 ehk sisuliselt Rootsiga sama.