Koroonaäpp on ka paljudel teistel riikidel. Näiteks viie ja poole miljoni inimesega Soomes oli nädala alguseks sealset koroonaäppi telefonidesse laaditud juba 1,8 miljonit korda. Soomlased said äpi valmis Eestist hiljem, kuid tegid teavitustööd meist varem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üks äpiga seotud eelarvamusi on, et see on nagu suur vend taskus, kes kasutajat jälgib. Üks äpi arendajaist, Iglu tegevjuht Kristjan Aiaste kinnitas, et see pole tehtud nii, et sellega saaks inimesi või nende liikumist tuvastada.

"Selle äpi loomise baasülesanne oli, et me ei kogu ühtegi inimest puudutavat baasandmestikku ehk me ei tea inimese nime, telefoninumbrit, tema täpset liikumistrajektoori, asukohta ega mitte midagi sellist," rääkis Aiaste.

Ta lisas, äppi luues lähtuti isikuandmete kaitsest ja HOIA äpp ei kasuta asukohainfot ehk GPS-i, vaid registreerib kahe telefoni lähestikku olemist ning salvestab maha teise inimese telefonist tuleva krüpteeritud koodi. Kui inimene kinnitab oma nakkuse HOIA äpis, saavad lähikontaktsed info ja tegevusjuhised ning soovituse terviseametiga ühendust võtta, kuid ei saa teada, kes nakatunu oli.

"Need kontaktid võivad olla sellises pikas ulatuses, et see nakkuse ülekandmine võib toimuda, aga samas inimene ei suuda meile öelda, kelle kõrval ta kinos parasjagu istus, kelle kõrval ta ööklubis tantsis või kellega ta liinibussis Tartu-Tallinna teel sõitis. Selles osas on see väga oluline info lähikontaktsele, kellele teavitus võiks tulla," rääkis terviseameti lõuna regionaalosakonna vaneminspektor Julia Allas.

Eri riikide äpid omavahel praegu koostööd ei tee, kuid see on arendamisel.

"Praegu üle Euroopa riigid teevad omavahel koostööd, et andmevahetuse platvorm ja reeglistikud kokku leppida. Ma täna ei oska öelda mingit kuupäeva, aga kõige varasem on, esimesed kuupäevad, esimesed piloodid plaanitakse teha juba septembri lõpus," ütles Aiaste.

Koroonaäpid on populaarsed ka Šveitsis, Saksamaal, Lätis ja Inglismaal.