Kaitseelarve vähenemisele viitab lihtne matemaatika. Kui rahvuslik rikkus väheneb, siis tähendab see ka väiksemat väljaminekut riigikaitsele ja tuleb hakata otsima kärpekohti. Et kulutused jääks samaks, tuleks poliitikutel deklareerida, et ollakse valmis kaht protsenti ületama.

Kuid püütakse panustada ka teistes valdkondades, räägitakse erakorralisest pensionitõusust. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Metsoja kardab, et rahandusminister Martin Helme (EKRE) vihjatud kärbe võib kahandada ka kaitseväe võimekust.

"See oht ongi ju väga suur, et kärpida üks kord on võib-olla isegi lihtne. Öelda, et midagi ei ole teha, majandusel ei ole hästi. Võtame maha selle 50 miljonit eurot aastas. Järgmine aasta ka, ülejärgmine aasta ka maha. Aga tagasi panna on seda ikkagi väga-väga keeruline ja ettepanek on tänast määra hoida. Just rahalises vääringus ja see on kuskil 2,16 protsenti SKP-st," rääkis Metsoja.

Isamaa on teinud viimastel päevadel päris jõulisi etteheiteid EKRE suunas, et too ei soovi enam täita oma valimislubadust, hoida kaitsekulutused kahest protsendist kõrgemal.

EKRE riigikaitse asjatundja Leo Kunnas rõhutas, et praegu on aeg otsida riigikaitses optimeerimiskohti. Nii saaks lisaraha näiteks transpordilennuki Globmaster osaku arvelt, sest rahvusvahelisi operatsioone ei toimu, ning ka igapäevaste tegevuste arvelt. Samas võiks ette võtta suured riigikaitselised investeeringud.

"Praegu oleks võimalik teha erakorralisi kaitseinvesteeringuid erakorraliste võimelünkade likvideerimiseks. Mul oli ka rahandusministriga hommikul natuke juttu sellest ja vabariigi valitsus on teemat tegelikult ka juba arutanud. Siin on summa suurusklass 300 miljonit, ja need võimelüngad, mis läheks likvideerimisele, on keskmaa õhutõrje ja rannakaitse kaldal baseeruvad raketikompleksid," lausus Kunnas.

Ekspertide hinnangul pole julgeolekukeskkond paranenud. Nii on mitmed riigid, näiteks Norra, välja tulnud hoopis ambitsioonikamate riigikaitsekavadega ja toonud plaanitavaid investeeringud varasemale ajale. Soome aga tõstab kaitsekulutusi tuleval aastal 1,7 miljardi euro võrra. Mõneti tuleb Eestil rohkem pingutada, et teistega sammu pidada.

"Kui me räägime potentsiaalsest riigikaitse eelarve kärpimisest, siis natuke olulisem aspekt on see, mis mõju on meie enda usutavusele ja mis signaale me saadame oma liitlastele," märkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt.