Luige sõnul on Isamaa prioriteet säilitada 2021. aastal riigikaitsekulude praegune tase. Minister ütles, et lisainvesteeringud tuleb planeerida koostöös kaitseväe juhtkonna ning valdkonna ekspertidega.

"Mul on hea meel, et EKRE on enda algsest seisukohast taganenud ja leiab nüüd, et riigikaitsekulusid ei tohiks vähendada," ütles Luik. "Samal ajal peaks rahandusminister silmas pidama, et Eesti riigikaitse planeerimine toimub koostöös kaitseväe juhtkonna ja teiste riigikaitse eest vastutavate asutustega. Seda ei saa teha improviseerides, ammugi mitte rahandusministri kabinetist. " lisas ta.

Luige sõnul on Eesti sõjaline kaitsevõime aasta-aastalt üha parem. "See on pikaajalise planeerimise ja stabiilse finantseerimise tulemus kaitsevaldkonnas. EKRE juhtidele ei tee au nende halvustav suhtumine tänasesse Eesti kaitseväkke ja Kaitseliitu."

Luik kommenteeris rahandusminister Martin Helme ning siseminister Mart Helme juttu pühapäevases Tre raadio saates "Räägime asjast", kus nad arutlesid Eesti kaitsekulutuste üle.

Martin Helme sõnul oleksid nemad valmis kaitsekulutuste määra SKT-st tõstma kahest protsendist ka kõrgemale, aga seda juhul, kui see läheks kaitseinvesteeringuteks, vahendas Postimees.

"Mina olen iga kell nõus ja praegu on selleks suurepärane võimalus - võtame laenu ja täidame riigikaitselised lüngad. Õhutõrje, rannakaitse soomusmanöövervõimekus: me räägime suurusjärgus 200-300 miljonit eurot ja me täidaksime need lüngad juba ära. Kui me selle summa suunaksime kaitse-eelarvesse, siis see tõuseks üle kolme protsendi," ütles rahandusminister, lisades, et kirjutaks sellele plaanile kohe alla.

"Suhtun skeptiliselt aga sellesse, et me anname ja anname kaitseministeeriumile raha juurde ja võimekuslüngad ei parane," tõdes ta ja tõstatas saates küsimuse, mida kahe protsendi eest on vastu saadud.

Isamaa on teinud viimastel päevadel päris jõulisi etteheiteid EKRE suunas, et too ei soovi enam täita oma valimislubadust, hoida kaitsekulutused kahest protsendist kõrgemal.

Laupäevane "Aktuaalne kaamera" edastas, et Isamaa poliitikutele teevad muret EKRE plaanid kaitse-eelarvega. Koos majanduslangusega vähenev SKT kahandab oluliselt kaitse-eelarvet. Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa) kardab, et kui kaitsekulutuste arvelt rahastatakse muid valdkondi, muutub see püsivaks.

"See oht ongi ju väga suur, et kärpida üks kord on võib-olla isegi lihtne. Öelda, et midagi ei ole teha, majandusel ei ole hästi. Võtame maha selle 50 miljonit eurot aastas. Järgmine aasta ka, ülejärgmine aasta ka maha. Aga tagasi panna on seda ikkagi väga-väga keeruline ja ettepanek on tänast määra hoida. Just rahalises vääringus ja see on kuskil 2,16 protsenti SKP-st," rääkis Metsoja.

EKRE riigikaitse asjatundja Leo Kunnas rõhutas, et praegu on aeg otsida riigikaitses optimeerimiskohti. Nii saaks lisaraha näiteks transpordilennuki Globmaster osaku arvelt, sest rahvusvahelisi operatsioone ei toimu, ning ka igapäevaste tegevuste arvelt. Samas võiks ette võtta suured riigikaitselised investeeringud.