Milline poliitika-aasta tuleb Eestile 2020/2021?

See tuleb kindlasti pingeline. Palju lahinguid on ees.

Kas võiksime oodata ka põhimõttelisi muutusi koalitsioonis?

Eks me töötame selle nimel. Sõltub nendest paljudest väikestest lahingutest, et kuidas me suudame neid võita.

Kui tugev tundub Jüri Ratase valitsus opositsioonist vaadates?

Vaadates varasemaid valitsusi – kui isiklikud suhted lähevad halvaks ja ajakirjanduse vahendusel pillutakse teineteise suunal teravusi, siis üldiselt sellised valitsused kaua ei kesta.

Aga praeguse valitsuse puhul pillutakse [omavahel] küll avalikult karme teravusi, kuid soov võimul püsida hoiab neid väga kõvasti koos. Kõvemini, kui see on varasemaid valitsusi koos hoidnud, aga siis on olnud ka mingid põhimõtted.

Valitsused lagunevad tõesti seestpoolt. Kas ja milliseid mõrasid näete teie praegu koalitsioonis?

Võtame need üksikud küsimused, mis lauale tulevad ja kuidas seal saadakse kokkuleppele. Kui loeme Isamaa Parempoolsete rakukese väljaütlemisi, siis ma ei näe, kuidas nad saaksid olla nõus [siseministeeriumis koostatud] välismaalaste seaduse muudatustega, millega valitsus nüüd riigikokku jõudis. Või ühiskonda lõhestava [abielu defineeriva] rahvahääletuse teemaga... Need on kohad, kus [koalitsioonis] on selgelt erinevad seisukohad.

EKRE Helmed võrdlesid Isamaad laibaga, kellele pole enam mõtet teha kunstlikku hingamist. On see siis nii?

See, et EKRE tahab ära süüa Isamaa, pühkida nad üldse poliitiliselt maastikult, ei ole mingi saladus. Miks aga Isamaa laseb seda teha, on küsimus suurele ringile või õigemini [partei esimehele] Helir-Valdor Seederile.

Samas... Keskerakonnale on see nüüdses riigikogus ainus võimalus hoida peaministri kohta, EKRE-le on see ainus võimalus üldse valitsuses olla ja vaid Isamaal on ka teine võimalus jääda koalitsiooni – koos Reformierakonna ja sotsidega. On see loogiline või liiga tahumatu arutluskäik?

Jah, aga ainult [erakondade] positsioonidest lähtuvalt.

Kui vaadata suuremat pilti, siis kas Isamaa saab selles valitsuses tehtud ühtse eestikeelse haridussüsteemi? Ei saa. Seda nad saaksid meiega.

Kas Keskerakond peaks olema ühiskonna lõhestamise poolt, mitte ainult lõhestava rahvahääletuse toetajana, vaid ka jagades inimesi, et kes üldse saavad rahvahääletusel arvamust avaldada ja kes ei saa? Keskerakonnal on suur valijaskond, kes saavad osaleda küll kohalikel valimistel, kuid ei saa oma arvamust avaldada muu riigielu küsimuse rahvahääletusel. Ja kelle peale nad saavad pahaseks, kui lähevad oma häält andma ja ei saagi seda teha? Keskerakonna peale. See ei ole kindlasti Keskerakonna huvides.

Kas Reformierakond on praegu sealmaal, kus te ei välista ühtegi parlamendiparteid enda võimaliku koalitsioonikaaslasena?

Kui vaadata EKRE tegutsemist valitsuses, siis olen endiselt oma sõnade juures, et EKRE välistamine on olnud kindlasti õige otsus.

Mitte ainult välistamine, vaid ka oma nendele sõnadele kindlaks jäämine, sest tuletame meelde, et Jüri Ratas välistas enne riigikogu valimisi EKRE-ga valitsuskoostöö neli korda ja pärast valimisi helistas esimesena EKRE-le...

Reformierakonna poolt oma sõnadele kindlaks jäämine on olnud õige.

Meie väärtusruumid EKRE-ga ei kattu. Nemad tahavad avatud Eestit muuta suletud provintsiks – meie ei saa sellele kuidagi alla kirjutada.

Ometi saaksid Reformierakond ja EKRE kahe peale valitsuse kokku?

Jah, saaksime kahe peale valitsuse kokku ning vaadates seda hoogu, millega Keskerakond ja Isamaa pesevad EKRE-t puhtamaks, siis kui nii edasi läheb, ütleb ehk ka meie valija – võibolla tõesti. (Muigab)

Kuigi ma ei kujuta ette, väärtusruumid on liiga erinevad.

Kuuldavasti ei lasknud te suve raisku minna ja kompasite valitsusparteide juhtide juures võimalusi, et praegune valitsus kummuli keerata. Milliseid signaale saite vastuseks?

(Paus)

Ega ükski koalitsioonierakond ole selles valitsuses õnnelik... Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on kindlasti end väga tugevalt selle koalitsiooniga sidunud ja ei ole valmis alternatiivi kaaluma.

Aga Jüri Ratas? Räägite temaga ja kui enesekindlalt ta näeb oma valitsuse tulevikku?

Kui vaadata Keskerakonna [viimast] kongressi ja seda hosiannat, mida lauldi Jüri Ratasele, siis on ta oma erakonnas väga tugeval pinnasel. Ja see näib neile kõige õigem tee, mis [praegust koalitsiooni tehes] valiti.

Ma ei tea, mis ta südames tunneb... Südames ta tegelikult põeb nende asjade pärast. Aga võibolla ma lihtsalt... tahan seda näha. (Naeratab)

Mida ta teile ütleb, kui temaga sellest räägite?

Meie omavahelised vestlused on ikka meie omavahelised vestlused.

Aga kui kohtusite Martin Helmega ning arutasite Reformierakonna ja EKRE teoreetiliselt võimalikku koalitsiooni, siis mida Martin Helme ütles?

Martin Helmega teoreetiliselt võimalikku koalitsiooni?

Me oleme temaga arutanud üldisi teemasid, mitte teoreetiliselt võimalikku koalitsiooni.

Millised on Reformierakonna ja EKRE juhtide üldised teemad?

Kõik need, mis on laual. Kuidas koroonakriisis käituda. Kuidas riigieelarvega toimetada. Poliitilised valikud, mis sel sügisel ees seisavad.

Oli teil ka teemasid, kus leidsite ühisosa?

Kindlasti. Me kavatseme tulla välja põhjalikuma plaaniga, kuidas Eesti saaks üle minna ühtsele eestikeelsele haridusele, seal on konkreetsed kuupäevad, konkreetsed sammud. See on asi, mida EKRE peab samuti oluliseks. Eeldan, et nii EKRE kui ka Isamaa tulevad seda toetama, et see saaks lõpuks tehtud.

Kas Martin Helme lubas teile selleks EKRE toetust?

(Pikk paus)

Noo... Mitte nii otseselt. Aga seda ideed ta toetab. Siis [kohtumise ajal] ei olnud meil ka konkreetset eelnõu, nüüd on, millele nad saavad tuge pakkuda.

Panete selle haridusreformi kavaga valitsusliidu parajasse kahvlisse.

Meie ei ole kahvlit välja mõelnud. See on probleem, mis vajab Eestis lahendamist, juba pikemat aega.

President Kaljulaid nimetas oma parlamendikõnes seda ükskeelseks koolisüsteemiks?

Just.

Kas te tõesti usute, et koos kohalike valimistega oktoobris 2021 tuleb ka koalitsioonilepingus lubatud rahvahääletus, et täiendada põhiseadust abielu definitsiooniga?

Kui vähemalt Isamaa Parempoolsed käituvad oma sõnade järgi ning kui oma sõnade taga seisab ka Helir-Valdor Seeder, kes suvel nimetas nende suurimaks erinevuseks EKRE-ga seda, et Isamaa on tugev parlamentaarse demokraatia toetaja ja EKRE on otsedemokraatia toetaja, siis ei tule [riigikogus] kokku 51 häält, mida nad vajavad rahvahääletuse tegemiseks.

(Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepingust: "Viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Antud riigielu küsimuse hääletuse viime läbi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal. Juhul kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna.", toim)

Keskerakond pole samuti sellest ideest erilises vaimustuses?

Jah, aga Keskerakond teeb nii nagu neile öeldakse. Ja meenutades, kuidas nad laulsid [oma kongressil] hosiannat suurele juhile ja valitud suunale – ma ei usu, et seal on kedagi, kes julgeks käituda teistmoodi.

Praegu teid kuulates tundub, et olete enda jaoks ühe olulise valiku langetanud.

(Küsiv pilk)

Nimelt, et kui teil oleks võimalus teha lähiajal uus valitsus, siis oleks see Reformierakond, Isamaa ja sotsid, mitte Reformierakond ja Keskerakond.

(Muigab)

Mul ei ole mõtet teiega arutada tantsupartnerite üle, kui mul ei ole isegi piletit diskole. (Naerab)

Ja siis presidendi valimine, mis algab järgmise aasta augustis. Kuidas see läheb?

Praegu on koalitsioon asunud otsima mitte Eestile vajalikku presidenti, vaid endale – valitsusele – mugavat presidenti. Riigikogus neil presidendi valimiseks piisavalt hääli ei ole...

68 hääle asemel vaid 56.

... aga opositsiooni ei ole nad otsingusse kaasanud, mis tähendabki, et nad otsivad endale mugavat presidenti. Kindlasti tuleme ka meie oma kandidaadiga välja. Me ei ole veel kokku leppinud, kes ta on, kuid ma ei välista, et toetame praegust, nö istuvat presidenti [Kersti Kaljulaidi], kelle toetus rahva hulgas on väga kõrge.

(Turu-uuringute AS-i mullu sügisel tehtud küsitluse järgi usaldas täielikult või pigem usaldas presidenti 66 protsenti ja üldse või pigem ei usaldanud 22 protsenti vastanutest, sh eestlaste seas oli tema usaldusväärsus 75 protsenti ja teiste rahvuste esindajate puhul 50 protsenti, toim)

President Kaljulaidi esmaspäevane kõne riigikogu uue hooaja avamisel oli pööratud ka kohalike omavalitsuste poole. Kui panete kokku tema võimaliku toetuse riigikogus ja valimiskogus, kas see annaks talle teise ametiaja?

Seda, mida mõtleb president Kaljulaid, peab temalt küsima. Aga ma usun küll, et tal oleks toetust ka omavalitsustegelaste hulgas.

Kas mingitel tingimustel oleks Reformierakond nõus toetama ka koalitsiooni kandidaati, et president valida juba riigikogus?

Kõik sõltub sellest, kes see kandidaat on.

Kas te näete praegu seda naist või meest?

Ei näe, kui nad [koalitsioonis] otsivad endale mugavat kandidaati, kes ei oleks valitsuse suhtes kriitiline, ei järgiks põhiseadusega talle pandud ülesandeid nii piinliku täpsusega.

Ma ei arva, et president peaks olema mugav valitsusele. President peaks olema Eesti eest väljas, peaks olema selgrooga, oleme valmis tegema otsuseid, mis valitsusele ei meeldi, aga olema... puhver.

Selle peale teie oponendid ütlevadki, et praegu on Kadriorus opositsiooni president.

Aga mina ütlen selle peale niimoodi: kui teie järgite põhiseadust ja ei tee asju, mis on põhiseaduse vastased, siis ei ole ju mingit probleemi. Kui president järgib põhiseadust, siis pigem on probleem selles, et teie seda ei järgi.