Valitsusliidu töögrupp pole leidnud rahvahääletuse osas üksmeelt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andrei Korobeinik
Andrei Korobeinik

Valitusliidu töögrupp pole siiani leidnud konsensust rahvahääletuse korraldamise osas koos kohalike valimistega, vajalikud seadusemuudatused on plaanis siiski sügise jooksul vastu võtta.

Praeguse valitsusliidu leppes on lakooniline punkt: viime läbi rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Referendumi korraldajaid ei häiri asjaolu, et nii on see juba kirjas perekonnaseaduses. 

Esialgu tundub rahvahääletuse läbiviimine lihtsana, kuid tegelikult on vaja lisaks konkreetsele küsimusele ka panna paika, kui suur peaks olema legitiimne osalusprotsent, kas referendumi otsus läheb riigikogus lihtsalt hääletamisele või on võimalik sinna sisse viia ka seaduseparandusi, kas põhiseaduse muutmiseks on vaja kahe riigikogu pooldavat otsust ehk lahtisi küsimusi on palju, tunnistas valitusliidu vastava töögrupi liige keskerakondlane Andrei Korobeinik.

"Seda instrumenti võidakse kasutada ka tulevikus teiste teemade jaoks. Neid teemasid on palju kus teatud huvigrupid sooviksid referendumile küsimusi hääletusele panna, praegu ideaalset lahendust ei paista, kuid midagi tuleb välja valida," rääkis Korobeinik.

Töögrupi teine liige, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et ta loodab, et sügisese istungi ajal suudab riigikogu referndumisga seotud küsimused lahendada.

"Kõigepealt tuleb sõnastada referendumi täpne küsimus, on oluline, mida siis inimeste käest küsitakse. See ongi peamine poliitiline vaidlusobjekt. Ülejäänud on tehnilised ja finantsilised küsimused, mis tuleb paika panna," ütles Seeder.

Seeder hoidus otseselt vastamast küsimusele, kas ta ise pooldab kohalike valimiste ja abielureferendumi korraldamist ühel ja samal ajal.

Seederi sõnul on nõnda koalitsioonileppes kokku lepitud ja koalitsioonilepe ongi osapoolte kompromiss, mille puhul kõiks asjad ei pruugi valitsusliidu partneritele ühtmoodi meeldida.

Korobeinik rõhutas, et seaduseelnõusid tuleb menetleda tasakaalukalt.
"Praegu on terve ports ettepanekuid laual, ei ole nii, et iga erakond kaitseb tuliselt oma ettepanekuid, vaid ikka üritatakse saavutada kompromisslahendus, mis jääks eesti seadusruumis kehtima aastakümneteks ja asja mõte on demokraatia tugevdamine. Referendumi mõte ei ole farss, millega hääletatakse igat liigutust, kuid päeva lõpuks ei ole see riigikogu jaoks isegi mitte soovitus, vaid üks rahva meeleavaldus."

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: