"Iga Tallinna süsteemis töötav juht peab meeles pidama, et ta ei ole lihtsalt eraisik, kes võib solvuda, vaid ta esindab oma tegevustes ka linna. Kui ameti juht esitab hallatava asutuse töötajate vastu kahjutasunõude, siis jätab see mulje linna ametlikust seisukohast, kuigi see nii ei ole," sõnas Belobrovtsev.

Abilinnapea lisas, et kuigi kultuuriameti juht Aini Härm on esitanud füüsilise isikune hagiavalduse tsiviilõiguse alusel, siis linnaga seost selles ei ole.

"Raske on mõista asutuse juhi sellist käitumispraktikat hallatava asutuse töötajate suhtes. Nii linnakodanikud kui ka linnaasutustes töötavad kolleegid saavad murede korral ka edaspidi alati linnajuhtide poole pöörduda ja linnavalitsus on erinevatele pöördumistele ka reageerinud ja olukorrad lahendust saanud."

Belobrovtsev märkis, et kultuuriameti ja linnamuuseumi vahel aja jooksul tekkinud pinged vajavad rahulikus tööõhkkonnas lahendamist.

"See saab olema väljakutseks nii linnamuuseumi uue direktori kui ka loodava ühendameti, Tallinna kultuuri- ja spordiameti uue juhi jaoks."

Tallinna volikogu otsusega liidetakse 1. jaanuarist Tallinna kultuuriamet ja Tallinna spordi- ja noorsooamet ametiasutuseks, mis hakkab kandma nime Tallinna kultuuri- ja spordiamet. Linnakantselei ei ole praeguseks veel kultuuri- ja spordiameti uue juhi konkurssi välja kuulutanud.

Tüli algas Triin Siineri vallandamisega

Kultuuriameti juhi Aini Härmi vastuseis talle alluva linnamuuseumiga sai alguse pärast seda, kui ametist vabastati muuseumi juht Triin Siiner. Selle järel saatsid linnamuuseumi töötajad linnapea Mihhail Kõlvartile ühispöördumise, kus väljendasid muret Härmi juhtimisvõtete pärast. Enam kui pool aastat hiljem palkas Härm advokaat Robert Sarve, sest tema hinnangul laimati teda selle kirjaga. Härmi esindav advokaat nõuab umbes 50 eurot inimese kohta ehk 2000 eurot, millele lisanduks kohtukulud.

Sarv on Postimehele öelnud, et laim on jätkuvalt ebaaus võte ning ebaausalt käituvate inimeste "kriitikat" ei saa kahjuks tõsiselt võtta.

"See inimene, kes jooksis ajakirjandusse, võiks tuua konkreetsed tõendid või näited, mitte ajada üldsõnalist "meid kiusatakse" umbluud. Kui inimesed panevad sellise pöördumise kokku, siis neil lihtsalt peavad olema väga kaalukad tõendid. Kui nad ei suuda enda süüdistusi põhjendada, on tegu alatu hädaldamisega, mida ei pea taluma."

Valuraha nõude said advokaadilt nii muuseumi direktori asendaja, kommunikatsioonispetsialist, teadusdirektor, personalijuht, näituste projektijuht, muuseumipedagoogid, kuraatorid ja koguhoidjad.

"Me ei kritiseerinud teda, vaid tema juhtimisvõtteid. Heitsime ette soovimatust suhelda ja kaasa mõelda muuseumi arengule. Me pole tundnud seda aastaid," ütles muuseumi kommunikatsioonispetsialist Eve Veigel.