"Suud puhtaks" uuris, kas vabal sõnal on kohtus hinnasilt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV otsesaade "Suud puhtaks" arutles teisipäeval sõnavabaduse teemal ja küsis, kas aina sagenevate laimunõuete ja kohtukaasuste põhjal saab öelda, mis on vaba sõna hind.

Harju maakohtu kohtunik Merit Helm, kes on suuresti spetsialiseerunud laimu puudutavatele kaasustele, ütles saates, et niisugused kaebused ei ole viimaste aastate teema, küll aga on nende hulk just viimaste aastate jooksul väga palju kasvanud.

"Millegi pärast on jäänud mulje, et see on viimaste aastate teema. See pole tõsi. Põhiseadus kaitseb meil au ja väärikust ja võlaõigusseadus, mille alusel me kahjuhüvitisi välja mõistame, kehtib ka 18 aastat. Aga viimastel aastatel on toimunud täielik plahvatus. Mitmekümneid asju on igal aastal kohtus. Kui varem olid üksikud, siis nüüd me räägime kümnetest. Just täna vaatasime Harju maakohtu analüütikuga üle, kui palju on neid asju sel aastal on laekunud - sel aastal üheksa kuuga on laekunud kaks korda rohkem asju kui eelmisel aastal kokku. Tõus on 150 protsenti aastas," selgitas Helm.

Laimukaasuste hüppelise kasvu on toonud IT-areng. ""Oleneb, millistest au teotamise asjadest me räägime, aga kui me räägime sellest, mis toimub internetis, siis ma ütlen, et see on tiigrihüppe teine laine. Meil tulid sotsiaalmeediaplatvormid, ajakirjad ja ajalehed on aalikult kättesaadavad, info on inimestele kättesaadav ja kommenteerimine on väga lihtne, loomulikult on inimesed oma õigustest ka paremini teadlikud. See on tulnud IT-arenguga," rääkis ta.

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg selgitas saates, et laimunõuete hulk on kasvanud seetõttu, et paljud inimesed ei esita neid enam advokaatide kaudu, vaid ise.

Vandeadvokaat Robert Sarv märkis saates, et inimesed on unustanud, kuidas erimeelsusi konstruktiivselt lahendada ning trend on see, et väidetavad laimajad lähevad esimese asjana internetti teisele inimesele oma väidetega haiget tegema, mitte ei püüa teisel viisi lahendusi otsida.

Endine justiitsminister Rein Lang rääkis, et põhiseaduse järgiei tohi kellegi head nime ja au teotada, mis tähendab, et igaühel peab olema ka võimalus oma au ja väärikust kaitsta.

Lang ütles, et ta on nõus Sarvega, et laimamine on läinud liiga suureks. "Olen täiesti nõus, et see asi on väljunud mingi mõistuspärase ühiskonna raamidest, et me võtame kätte ja kallame kellelegi solgiämbri pähe, mõtlemata, mis selle asja mõte oli. Võib-olla saaks rääkida teistega ilma, et kedagi teotatakse," rääkis ta ja lisas, et samas on hea, et inimesed on hakanud oma õiguste eest seisma.

Eesti Inimõiguste Keskuse nõukogu juht Katrin Nyman-Metcalf ütles saates, et sõnavabadus on väga tähtis, ka sellepärast, et see on eelduseks teiste vabaduste ja õiguste rakendamiseks. Samas peab tema hinnangul ka sõnavabadusel piir olema.

Ta tõi välja, et Eestis on laimuseadus olemas, kuid vaja oleks ka vaenukõne seadust. Ta rõhutas samas, et neid tuleks siiski äärmiselt harva kasutada.

"Kui ühes riigis on hea sõnavabaduse olukord, siis need seadused on olemas - seadus on ju ka üks sümbolväärtus, et näidata, mis on vastuvõetav ja mis ei ole - ja neid seaduseid peaaegu kunagi ei tule kasutada, kuna sõnavabaduse abil tuleb lahendada neid asju muul viisil. Tuleb lahendada teisel tasemel kui kohtus. Mõnikord võivad need minna kohtusse, aga siis ei ole midagi teha," selgitas Nyman-Metcalf.

Saatejuht uuris külalistelt, kas nende hinnangul väheneks laimamine ja nõuete hulk, kui karistused oleks suuremad.

Rein Lang ütles, et ühtset hinnakirja ei saa laimule panna, sest mõnel juhul võib olla teotaja näiteks suur meediaväljaanne, teisel juhul sotsiaalmeedias soppa kirjutav eraisik, kellel pole selle taga kasumi taotlemise eesmärki.

Helm tõi välja, et meediast on jäänud mulje, justkui on au teotamist puudutavate kaebustega võimalik saada tuhandeid eurosid kahjuhüvitist. Tema sõnul on keskmine kahjuhüvitis 1200 eurot - mõned üksikud juhtumid on need, kuis on välja mõistetud tuhandeid eurosid, tavaliselt jääb hüvitis mõnesaja euro juurde.

Helm rõhutas, et Eestis pole au ja väärikuse teotamise eest välja mõistetud summad mitte karistus, vaid valuraha ohvrile.

"Ma pole seda meelt, et seda peaks võtma karistuse või üldpreventatiivse meetmena. Hingevalu see ju ei muuda. Ma ei toeta, et need summad peaksid minema väga suureks," sõnas ta.

Robert Sarv ütles, et kuna vabandamist kohtupraktika järgi nõuda ei saa, siis kannatanule ainus moraalne tunnustus on kohtu välja nõutud hüvitis.

Lindeberg märkis, et sageli kaebuste esitajad ei soovigi vabandust, vaid tahavad lihtsalt raha saada.

Psühholoog Avo-Rein Tereping leidis, et hüvitiste summade suurendamine ilmselt laimamist ei vähendaks.

"Üldiselt on juristidele teada ja sealt tuligi vist tõdemus, et karistuste karmistamine kuritegevust ei vähenda. Me võiksime ju sõnalist agressiivust pidada ka üheks kuritegevuse liigiks. /.../ Kas me siis usume tõesti, et selle agressiivsuse liigi puhul karistuse karmistamine - ka hüvitis on teatud mõttes karistus - võiks vähendada seda sorti kuritegusid. Kahtlen sügavalt. /.../ Pigem on nii, et peame jõudma sinna, et inimestel oleks mingi eneseregulatsioon või teadmine, et kui ma midagi ütlen, siis sellel on mingi tagajärg. Mitte karistuse tagajärg, vaid teiste inimestega seoses," rääkis ta.

Lang ütles, et Eestis võiks olla kohtu kõrval rohkem kasutusel lepitusmenetlus, kuid au, väärikuse ja solvamise juures seda ei kiputa kasutama.

Ta lisas, et hüvitise nõudmise asemel võiks kannatanutel olla esmane huvi oma hea nime taastamine ehk valeväidete ning laimu ümberlükkamine.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: