Abordi teema lõhestab USA ühiskonda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Üheksa USA osariiki on vastu võtnud seadused, mis keelavad abordi, aga need pole jõustunud, sest huvigrupid andsid sisse kohtuhagid.

Kui Missouri osariigi kuberner allkirjastas 2019. aasta kevadel seaduseelnõu, mis keelustab abordi pärast kaheksandat rasedusnädalat, tõi see osariigi pealinnas St. Louises tänavatele protestijad, vahendas "Pealtnägija".

Valikuvabaduse pooldajaid vihastas seadus eriti, sest puuduvad erandid vägistamise või intsesti ohvritele.

Laias laastus liberaalse põhja ja konservatiivsema lõuna piiril asuv Missouri on aastaid omalaadne rindejoon ja abordireegleid järk-järgult karmistatud nii, et kuue miljoni elanikuga osariigis on alles vaid üks vastav kliinik.

Viie lapse isa Brian Westbrooki jaoks on uus seadus suurvõit, aga ta pole rahul enne, kui abordid Ameerikas on viidud nulli. Missouri aktivistid ei kasuta ehmatavaid pilte surnud loodetest ega loobi mõrvasüüdistusi, vaid jagavad kliiniku väravas roose, et vastuvõtule minejaid peatada ja ümber mõtlema panna.

"Kui hakkame karjuma, röökima, koledate siltidega lehvitama, tekitame tõkke enda ja nende kliendi vahele. Me ei tulnud siia selleks," selgitas Westbrook.

Mehest sai aktiivne abordivastane pärast seda, kui tema ja ta abikaasa kaotasid äärepealt komplikatsioonide tõttu vastsündinud poja Ethani.

"Sõna otseses mõttes langesin põlvili, tõstsin käed taeva poole ja ütlesin: "Jumal, hoolitse mu poja eest ja ma pühendan oma elu sinule!" Ta päästis meie lapse elu ja andis meile teise võimaluse. /.../ Me tahame võimalust nende naistega rääkida, pakkuda tasuta abi. Ja kui ta on abist ja toetusest huvitatud, siis äkki ta lahkub?" rääkis Westbrook.

Aktivistide sõnul umbes 40 protsenti külastajatest peatub ja neist omakorda üks protsent õnnestub ümber rääkida. Kokku on selliseid pöörajaid nende sõnul olnud üle 2000, mis nende jaoks võrdub 2000 päästetud eluga.

Teisel pool Mississippi jõge, Illinoisi osariigis on seevastu paljude meelest üks riigi progressiivsemaid abordiseadusi, mis tagab kaitse arstidele, kliinikutele ja patsientidele. Hope'i ehk Lootuse kliinik on üks 40 abordikliinikust osariigis. Kliiniku juhataja doktor Erin Kingi sõnul on naaberosariigi abordituristide arv järsult kasvanud ja nad moodustavad juba üle poole klientidest.

"Oleme pessimistlikud ja väga kurvad selle üle, mis toimub meie patsientide ja toetajatega Missouris. Samas oleme ülirõõmsad, et Illinois on öelnud, et patsiendi elu ja tervis on väga olulised," ütles King.

"Meie oma osariigis usaldame naisi!" sõnas Illinoisi kuberner J.B. Pritzker.

Teema lõhestab ühiskonda

Nagu kaks naaberosariiki näitavad, lõhestab abordi teema USA ühiskonna sisuliselt pooleks. Küsitluste järgi on üle riigi võrdselt – umbes 48 protsenti – nii pooldajaid kui ka vastaseid.

Alates 1973. aastast, kui toimus märgiline kohtuprotsess, on abort olnud seaduslik kõigis 50 osariigis, kuid 40 aastat hiljem on konservatiivsus pead tõstmas, eesotsas president Donald Trumpiga.

"Mina olen abordivastane ja nimetan ametisse abordivastased kohtunikud," on president öelnud.

Mitte ainult ei leia president, et osariigid peaks igaüks ise otsustama, vaid määras hiljuti ülemkohtu kolleegiumisse konservatiivse kohtuniku, mis paljude meelest tähendab perspektiivis edu abordivastastele.

Siiani ongi üheksa osariiki võtnud vastu seaduse, mis sisuliselt keelab abordi. Samas on nende jõustumine takerdunud huvigruppide esitatud kohtuvaietesse.

Kõige karmim seaduseelnõu on Alabamas, mis keelab abordi igas staadiumis ja isegi, kui rasedus tekkis vägistamise või intsesti tagajärjel. Kuniks see jõustub, teenindavad osariigi 2,4 miljonit naist veel kolm kliinikut, mis on sisuliselt pidevas protestijate piiramisrõngas.

Tuscaloosas asuv kliinik on palganud isegi vastavad eskordid, kes naisi uksest sisse ja välja aitavad.

"Mulle on öeldud, et ma põlen igavesti põrgetules kõigi laste pärast, kelle olen tapale saatnud. Nad panevad üles fotosid patsientidest, saatjatest, kliiniku töötajatest ning ahistavad neid ka internetis," rääkis kliiniku abitöötaja Helmi, kelle sõnul on protestijad agressiivseks muutunud.

"Ma ei leia, et ühelgi naisel tohiks olla õigust oma lapsi tappa," ütles aktivist kliiniku juures.

"Nende lõppeesmärk ongi muuta abort illegaalseks. Neid ei huvita, et see ei lõpeta aborte. Lõpevad turvalised abordid, aga naised teevad aborte edasi. Ja naised hakkavad surema," kommenteeris abordikliiniku omanik Gloria Gray.

1993. aastast tegutseva kliiniku juhataja Gloria Gray ja teised meditsiinitöötajad rõhutavad, et tegu pole mugavusteenusega, vaid valdavalt on kliendid madala sissetulekuga, neil on raskusi tervishoiuteenuste saamisega või nad on koguni kuriteo ohvrid.

"Olen aastate jooksul palju lugusid kuulnud. Oli 12-aastane tüdruk, kes tuli esimest korda nõustamisele ja ütles, et tema partner ei olnud poiss, vaid 54-aastane mees. Tema isa," rääkis Gray.

"Laps, kes eostati keerulises olukorras, väärib ikkagi elu. Neil on õigus väärikusele ja lugupidamisele. Naine, kes on üle elanud traumaatilise kogemuse, vajab nõustamist, professionaalset abi ja armastust. Kirurgiline protseduur, mis tapab elu tema sees, ei kaota tema kohutavat traumaatilist kogemust. See ei lähe kuhugi," ütles Brian Westbrook.

Hiljuti ülikooli lõpetanud Kierra on keelu vastane ja leiab, et eeskätt religioon, vaesus ja vähene haridus toovad kaasa soovimatuid rasedusi ja omakorda vajaduse abortide järele.

"See on kõige olulisem teema. Paljud arvavad, et kõige tähtsam on rassismiteema. Aga sugugi mitte, see on vaesus," sõnas ta.

Näiteks Elizabeth sai enda rasedusest teada vahetult pärast seda, kui Alabama abordikeelu seadus vastu võeti. Kahel kohal töötav 32-aastane naine otsustas abordi kasuks, sest pole enda sõnul vaimselt, füüsiliselt ega rahaliselt valmis last saama.

Tegelikult seab ka juba praegune Alabama seadus rea piiranguid. Esiteks ei tohi rasedust katkestada pärast 20. nädalat. Pärast esimest kohtumist kliinikus on 48-tunnine kohustuslik nn jahtumisperiood enne, kui protseduur läbi viiakse. Selle aja jooksul peab naine käima ka kohustuslikult nõustamisel, mille eesmärk on teda veel kaaluma panna.

Vaidlus on selles, millal algab elu ja abort muutub mõrvaks

Kuulates vastaseid ja pooldajaid, on põhiküsimus eeskätt see, millisel hetkel algab elu ja selle lõpetamine muutub mõrvaks.

"Põhiküsimus on selles, millal algab elu. Eostamise hetkel on ema ja isa DNA, millest pannakse kokku uus ainulaadne DNA, eostamise hetkel. Paljud vastaspoolel olijad ei suuda otsustada, millal saab inimelu väärikuse ja väärtuse," ütles Westbrook.

"Kogu elu on sulle räägitud, et samal hetkel, kui rasedaks jääd, on sul see elav ja hingav inimene. Kui tegelikult on see lihtsalt rakkude kogum, millel ka süda lööb," sõnas Elizabeth.

Tuscaloosas asuva kliiniku doktor Louis Payne on 50-aastase karjääri jooksul teinud umbes 80 000 aborti. Horisondil terendava seaduse järgi võiks ta igaühe eest sattuda 99 aastaks vanglasse.

"Nende sellised keelud ei tee midagi naiste kaitsmiseks. Vastupidi, naiste olukord muutub vähem turvaliseks. /.../ Minu meelest pole see õige. Mustanahaliste naiste puhul ei nähta suuremat pilti. Meil on vaevalt kohtki ühiskonna laua taga. Ja nüüd suruti meid veelgi kaugemale. Kui abort kuulutatakse ebaseaduslikuks, langeme suuremasse vaesusse. Niigi tuleme vaevalt toime, siis mõni meist ilmselt sureb," rääkis Payne.

Kui abort keelustataks, tooks see Payne'i ja teiste pooldajate sõnul kaasa kodused katsetused ja isehakanud põrandaalused arstid, mis tähendaks suuremaid terviseriske.

Vabariiklik senaator Del Marsh on üks 25 meessoost senaatorist, kes kirjutasid alla Alabama abordiseaduse eelnõule, mis näiteks karistab arste karmimalt kui vägistajaid.

"Sel hetkel peetakse seda mõrvaks. Nii on senat määratlenud mõrva sooritajat. Ja see ongi abitumatest abitumate mõrvamine," rääkis Marsh. Tema hinnangul oleks tegu mõrvaga hetkest, mil elu on alanud. Selle, millal elu on alanud, peab tema sõnul otsustama ülemkohus.

Pooldajate sõnul võib filosofeerida mis on elu ja selle alguse hetk, aga nende meelest käib lõpuks jutt naiste põhiõigusest oma keha üle ise otsustada. See otsus on libisemas tagasi meeste kätte.

"Ühel hetkel pead otsustama, millal algab elu. Ja kui see on alanud, on valikud otsas," ütles Marsh, kelle hinnangul on naisel vaid teatud piirini õigus otsustada, mis tema kehaga toimub.

"Kaotasin veel ühe minu õigustest. Kurb on seda öelda, sest me pidime minema edasi, aga läheme ju tagasi," ütles Kierra.

Viimastel andmetel on abortide arv Eestis taasiseseisvuse ajal langenud kuus korda umbes 4000-ni aastas. Viljakas eas naiste hulgas on see näitaja veel madalam ainult Põhjamaades.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: