Lahingud on suurimad pärast seda, kui suurel määral armeenlastega asustatud Karabahh 1990.-ndatel Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ära kasutades Aserbaidžaanist lahku lõi. 

Senini on kinnitust leidnud ümbes saja inimese hukkumine, ehkki mõlemad pooled on teatanud vastaspoolele oluliselt suuremate kahjude tekitamisest.

Rahvusvaheline surve relvarahu saavutamiseks kasvab ning kardetakse, et konflikt võib paisuda märksa ulatuslikumaks sõjaks kahe piirkondliku suurvõimu, Türgi ja Venemaa vahel. 

Moskva, kellel on sõjaline liit Armeeniaga, kuid head suhted ka Aserbaidžaaniga, on korduvalt pakkunud oma abi läbirääkimiste vahendamiseks.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas kolmapäeval, et kõnelused Aserbaidžaaniga ei ole veel päevakorral. 

"Ei ole väga kohane rääkida Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa tippkohtumisest intensiivse sõjategevuse ajal," ütles Pašinjan Vene uudisteagentuurile Interfax.

"Läbirääkimisteks on vaja sobivat atmosfääri ja tingimusi."

Ta ütles samuti, et praegu ei kavatse Jerevan paluda sekkumist Venemaa juhitud kollektiivkaitse organisatsioonilt (KJLO), kuhu kuulub mitu endist nõukogude vabariiki, sealhulgas Armeenia.

Nädalavahetusest alates ei ole sõjategevuse vähenemise märke olnud ning mõlemad pooled on kolmapäeval teatanud uutest kokkupõrgetest.