Tüür: Alijevi poolel on rahvusvaheline õigus, mida ta ilmselt kaotada ei tahaks

Mägi-Karabahh kuulub de jure Aserbaidžaanile, ütles politoloog Karmo Tüür "Välisilmale" antud intervjuus. Rahvusvaheline õigus on Aserbaidžaani poolel ning Tüüri hinnangul ei soovi president Ilham Alijev seda Mägi-Karabahhi täielikult sisse tungides kaotada.

Kellele kuulub Mägi-Karabahh?

De jure pole kahtlustki, et see on Aserbaidžaan

Aga kes seal valdavalt elavad?

Armeenlased. Ainult ja ainult armeenlased. Kuigi, nagu Armeenia enda retoorika väidab, ei ole need armeenlased, vaid artsahhid ehk siis Artsahhia vabariigi kodanikud.

Kellel siis tegelikult on õigus Mägi-Karabahhile?

De jure - Aserbaidžaan. Pole kahtlustki.

Aga tal ei ole praegu seda volitust ega võimu seal?

Tal on volitus, aga tal ei ole võimu. Kontroll sisuliselt on täielikult Armeenia poole peal, ainult et Armeenia ei tunnista ennast selle ala okupeerijana, teatab, et tegemist on Artsahhi iseseisva vabariigiga, mida ta ühtlasi ei tunnista.

Aga kas on nüüd tõenäoline, et see aktsioon, mis on läks lahti ja on kestnud kaks päeva, et Aserbaidžaan lähebki edasi ja võtab täielikult kontrolli selle piirkonna üle enda kätte? Ka sõjalisi vahendeid valimata?

Teoreetiliselt on see mõeldav, aga ma jagaks selle asja kolmeks ehk klassikaline kolmikjaotus. See, mis toimus praegu ehk algas sõjaline tegevus. Mis sellele eelnes, on väga pikk ja keeruline sündmuste jada, mille on vähemalt 30 aastat pikkust, tegelikult mitusada aastat pikkust. Aga peamine on see, et mõlemad pooled apelleerivad ajaloolisele õiglusele ja vajadusele see ajalooline õiglus taastada. Ja ühtlasi mõlemad pooled mäletavad, et väga efektiivselt on mõlemad pooled rakendanud genotsiidi või vähemalt etnotsiidi.

Ja nüüd, mis saab edasi, see on kõige huvitavam küsimus. Juhul kui nüüd (Aserbaidžaani president Ilham) Alijev tegelikult tahaks minna lõpuni, siis ta peaks mõtlema vähemalt ühe sammu edasi. Üks on see sõjaline operatsioon - ära vallutada. Taktikaliselt on see suhteliselt lihtsalt tehtav - on üks maantee, mis viib regiooni, see ära lõigata, ülejäänud kõik kinni katta. On tehtav. Aga mis saab edasi? Mida teha kõigi nende armeenlastega, kes seal elavad? Ja nende aseritega, kes tuleks tagasi viia oma kunagistesse kodudesse? Kuidasmoodi tekitada olukord, et seal ei puhkeks täiemahuline partisanisõda, täiemahuline genotsiid, etnotsiid?

Ma ei usu, et Alijev tahaks seda jama enda kraesse saada, sest praegu on tema poolel pluss: rahvusvaheline õigus. Kui ta läheks sisse ja hakkaks peale genotsiid, mis kindlasti hakkab, siis oleks tal see pluss kadunud ja tegelikult oleks kaelas väga rasvane miinus.

Sellest on juba räägitud, et Türgi täielikult toetab Aserbaidžaani. Aga Venemaa roll? Venemaal on sõjaväebaas Armeenias ja Venemaa ei saa ju lasta seda, et Armeeniat niimoodi hakatakse alandama.

Ma arvan, et Venemaa jaoks ideaalolukord oleks see, kui Aserbaidžaan saab tükikese ja seeläbi tunnistab natukesegi Artsahhi olemasolu de jure, aga venelastel tekib õigus olla kahe poole eraldajaks rahuvägedena, siis oleks tal rahvusvahelises plaanis väga rammus pluss lauale panna.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: