Läti nakatumislaine taga nähakse üksikuid suuri koldeid ja venekeelsete teadmatust
Läti on kahe nädalaga muutunud Euroopa kõige madalama nakatumusega riigist kõige kiirema koroonaviiruse levikuga maaks. Alates kolmapäevast on Läti ühistranspordis sõites kohustuslik kanda maski, valitsus kaalub ka teisi piiranguid.
Lätis küsivad paljud - mis on juhtunud, et kahe nädalaga on koroonaviirusega nakatunute arv kasvanud kaheksa korda. Kui veel mõne nädala eest oli testidest positiivseid tulemusi 0,3 protsenti, siis nüüd juba 1,7 protsenti.
"Nakatumine toimub töökollektiivides, puhanguid on haridusasutustes. Haigestuvad nooremad inimesed. Meil on ka 40-45-aastasi patsiente," rääkis Läti terviseminister Ilze Vinkele.
Kui kevadel oli Lätis kohustuslik katta ühistranspordis sõites suu ja nina, siis nüüd selle nõude täitmiseks sall või rätik ei sobi - vaja on maski, sest sallist pole eriti kasu. Esialgu kehtib maskinõue ühe kuu.
Läti peaminister Krišjanis Karinš rõhutab siiski, et koroonapiirnagutega püütakse majandust mitte kahjustada: "Me ei soovi minna teed, mis sulgeks meie majanduse. Soovime minna seda teed, et igaüks meist saaks majanduselus aktiivselt osaleda, kuid samas end maksimaalselt kaitsta."
Kui olukord halveneb veelgi, plaanitakse Lätis piirata arvu, kui palju inimesi koos tohib olla.
"Kui võrrelda olukorda teistes Euroopa riikides, oleme nakatunute kasvu arvestades liidrid - 172 protsenti kahe nädalaga! Kogu Euroopa kasv on olnud 14 protsenti. See on selge märk, et peame midagi ette võtma. Samuti soovitatakse kõigil, kel võimalik, minna üle kaugtööle," ütles Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse osakonnajuhatajaJurijs Perevošcikovs.
Suurimad kolded on Kuldiga ja Daugavpils
Suurimad nakatumiskolded on Kuldigas, kus on umbes sada nakatunut ja Daugavpilsis, kus nakatunute arv läheneb kahesajale. Kuid uueks koldeks võib paisuda ka Valmiera, kus nakatumislaine on sealses tehnikumis. Tehnikum on praeguseks pandud distantsõppele.
Üheks põhjuseks, miks nakatumine on tõusnud, peetakse ka seda, et hüppeliselt on kasvanud testimine. Samas on nakatumine palju kasvanud ka tänu nakkuskolletele, kus haiguse levikut ei ole suudetud pidurdada.
Lisaks on probleeme ka venekeelsete inimestega, kes elavad teises inforuumis ning sageli isegi ei pea koroonaviirust tõsiseks ohuks.
Nii näiteks laabus sülje abil testimine Kuldigas väga hästi, kuid venekeelses Daugavplsis, kus see ka nüüd algas, läheb raskemalt, kuna venekeelsed inimesed teises infoväljas. Plaanitakse teha 10 000 testi, aga sealsed inimesed lihtsalt ei teagi, et selline võimalus on olemas.
Toimetaja: Mait Ots