Suvi, viiruse taandumine ja piirangute kadumine andsid kommertsliinidel reisijaid vedavatele ettevõtetele lootust, et raskemad ajad on üle elatud. Inimesed hakkasid taas bussidega linnade vahet sõitma. Sügis ja uued viirusepuhangud on aga reisijate arvu alla viinud.

Go Busi juhataja Andrei Mändla sõnul jõudis suvel bussiliinide täituvus peaaegu eelmise aasta tasemele, kuid septembris oli täituvus märgatavalt väiksem kui mullu. Täpseid numbreid alles lüüakse kokku.

Lux Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos ütles ERR-ile, et suvekuudel taastus reisijate arv "üpris jõudsalt". Siseriiklikel bussiliinidel oli reisijaid 70 protsenti mullu sama ajaga võrreldes.

Kui riigis oleks olnud nagu tavapäraselt ka välisturiste, oleks täituvus olnud veelgi suurem, lisas Roos.

Taisto Liinide tootejuht Jan Landrat ütles ERR-ile, et suvekuudel sõitsid inimesed bussidega "üle ootuste hästi".

Septembris pilt muutus. Lux Expressi liinidel oli sõitjaid aastatagusega võrreldes kolmandiku võrra vähem.

"Kui võtta arvesse, et septembris langeb ka tavapäraselt sõitjate arv hooajalise eripära tõttu igal aastal umbes 15 protsenti, siis oli sõitjate arvu langus märkimisväärne. Teisisõnu toimus sel aastal septembri tulekuga korraga nii iga-aastane sõitjate arvu langus kui ka teise laine tingitud sõitjate arvu kahanemine, mis on piletitulust majandavate bussifirmade jaoks äärmiselt kesist aastat veelgi keerukamaks muutnud," rääkis Roos.

Mändla sõnul on Go Busi liinide täituvus "kindlasti väiksem kui eelmisel aastal".

Jan Landrati sõnul pole olukord praegu nii hull kui kevadel, kui bussiga reisimist üldse ei toimunud.

"Reedeti ja pühapäeviti on bussides rahvast rohkelt, aga teistel nädalapäevadel reisivad muidugi pigem üksikud inimesed, kuna lihtsalt põhjuseid reisimiseks on vähemaks jäänud praeguses olukorras," ütles Landrat.

Suurem osa liine on taastatud

Landrati sõnul on Taisto Liinid taastanud umbes 55 protsenti sellest liinimahust, millega reisijad olid aasta tagasi harjunud.

"Uue olukorraga on tulnud kohaneda, seda on teinud nii ettevõtted kui ka reisijad ja see ongi praegu uus reaalsus väga pikaks ajaks," märkis Landrat.

Andrei Mändla sõnul on praeguseks kõik avada plaanitud liinid taastatud. "Suletuks jäi mõni üksik väljumine Tartu-Räpina ja Tallinna-Haapsalu suunal, mis olid juba eelnevalt plaanitud sulgeda reisijate vähesuse tõttu," ütles ta.

Kui Lux Express oli suveks taastanud 75 protsenti liinivõrgust võrreldes eelmise aastaga, siis nüüdseks on liiniveod taastatud kõikidel siseriiklikel marsruutidel, ütles Ingmar Roos. Ainuke liin, mis on praegu pandud ootele, on aasta alguses käivitatud Tallinna-Rakvere ekspressliin.

Sügis tuleb raske, ennustas Roos. "Septembris oli sõitjaid aasta varasemaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Ilmselt kulgevad ka eelseisvad sügiskuud sarnaselt ja need võivad kaasa tuua veel mõningase sõitjate arvu kahanemise. Loodame, et linnadevahelistel kaugbussiliinidel on piisavalt sõitjaid, et me ei peaks sarnaselt kevadele kaaluma taas olulist väljumiste arvu kärpimist," lausus ta.

Piirangutega tekkinud kahju on suur

Roos ütles, et viiruspuhangu ja selle ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tagajärjel tekkinud majanduslik kahju oli Lux Express Grupi jaoks "ülimalt suur".

"Venemaa ja Valgevene suunalistel liinidel ei ole vedu alates piiride sulgemisest hetkekski taastunud ning Baltikumi ja Poola sihtkohti ühendavatel liinidel teenindasime ka suvel mitu korda väiksemat mahtu kui aasta varem. Hetkeseisuga me ei prognoosi aasta lõpuks turusituatsiooni paranemist ega sellest tulenevalt ka majandusliku kahju katmist, pigem ei ole oodata ka finantsilises mõttes leevendust," lausus Roos.

Mändla ütles, et Go Busi majanduslik kahju ulatub paarisaja tuhande euro kanti. "Lootust, et see aasta lõpuks kaetud saab, ei ole," märkis ta.

Jan Landrat ütles, et linnadevaheline bussiliiklus ei erine muust turismisektorist ja seetõttu reisitakse ka linnade vahel vähem ning ära on jäänud bussireiside pikalt ette planeerimine.

"Riigi abi oleks kohane"

Raskesse seisu sattunud bussiettevõtted riigi abist ära ei ütleks. Otse pole riik kommertsvedajaid pandeemia ajal toetanud, küll on vedajad kasutanud üleüldist palgatoetust.

Roos konkreetset meedet välja ei käinud ning märkis vaid, et riigipoolne tugi oleks tavaolukorras ilma riigi dotatsioonita toimiva ja maksutulu tootva ning töökohtasid pakkuva linnadevahelise bussiliikluse säilimiseks väga kohane.

Andrei Mändla sõnul võiks riigi toetus seisneda abis finantsasutustele, et võimaldada 12-kuulisi liisingumakse puhkusi kommertsbussidele ning lubada kommertsbusside laiemat kasutamist avalikus liiniveos.

Jan Landrati sõnul oleks riigi abi vaja kõige rohkem ühistranspordiseaduse muutmiseks. Seaduandluses on nimelt rõhk pandud sellele, et tagada pikaajaline stabiilne bussiliikluse, aga mõeldud pole sellele, et on olukordi, kus ettevõtja peab tegema kiireid otsuseid ja mõtlema lühikesele perioodile.

"Näiteks on kaugbussiliinidel aastase veokohustuse nõue, et kui sul on kinnitatud sõiduplaan, siis ühe aasta jooksul ei saa seda muuta. Või kui on soov liin üldse sulgeda, siis peab selleks ette teatama 90 päeva. Kui ikka bussis üldse inimesi ei ole või on vaja paindlikult reageerida, näiteks teenindada liine ainult teatud nädalapäevadel, siis need tähtajad on praegusel ajal, kus majandustegevust planeeritakse nädala kaupa, ikka väga pikad," selgitas Landrat.

Landrati hinnangul vajaks muutmist ka töölepingu seadus, sest näiteks praegu pole ette teada, kuid kauaks ja kui tihti on bussijuhile tööd anda.

"Räägitud on teemal pikalt, aga praegu on vaja kiirelt ellu viia paindliku tööaja võimalus töölepinguseaduses. Need on kindlasti kaks sellist seadusemuudatust, mida ametnikud ja poliitikud oleks pidanud uueks laineks valmistudes juba suvekuudel ellu viima, paraku ei ole kõik veel aru saanud, et teatud majandussektorites on praegu ikka jätkuvalt olukord väga keeruline ja ka seadusandlust tuleb kohandada," märkis Landrat.