Armeenia ja Aserbaidžaani vahel on taas puhkenud sõda. See, mis Mägi-Karabahhi ümber praegu aset leiab, on ehe näide, kuidas Armeenia ja Aserbaidžaani poliitilised juhid ei ole panustanud piisavalt selleks, et mingitki kokkulepet saavutada. Et otsida lahendust läbirääkimistel ja diplomaatia kaudu.

Selle asemel on mindud taas tapmiste ja vägivalla teed, kus kõige suuremaks kannatajaks on tavalised inimesed sealtsamast Mägi-Karabahhist, aga ka Aserbaidžaanist ja Armeeniast.

Selle sõjategevuse tulemusel kaotavad ennekõike nemad. Kaotab ennekõike tsiviilelanikkond, kellel rahu oleks kõige rohkem vaja. Sest kui vaadata Mägi-Karabahhiat ja ka sellega piirnevaid alasid, siis tegemist on väga vaeste piirkondadega. Konflikt on juba rohkem kui 30 aastat seda kanti väga kõvasti kurnanud.

Kui vaadata ka väliseid mõjutajaid, siis kui Türgi või ka Venemaa tahaks ennast sellesse konflikti segada, siis neile peaks sõnum olema ühene: kui te tahate sekkuda, siis aidake kaasa läbirääkimistega, aidake kaasa selle sõja peatamisele ja vaidluste lahendamisele läbirääkimiste ja diplomaatia teel, aga mitte tapatalgutega.

Euroopa Liidu jaoks on tegemist erakordselt keerulise teemaga, sest tegemist on meie naabrusega, kus taaskord üritatakse midagi lahendada jõudu ja vägivalda kasutades.

Armeenia ja Aserbaidžaan on mõlemad Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi liikmed, nii nagu on seda ka Valgevene. Kokku on selles programmis kuus riiki, millest kahe vahel käib praegu verine sõda ja ühe riigi illegaalne diktaator laseb alandada ja peksta oma enda rahvast.

Ehk küsimus on selles, millisena EL oma idapartnerlusprogrammiga üldse edasi minna saab ja tahab, sest senisel kujul ei ole see ilmselgelt mõttekas.

Reaalsus on see, et idapartnerluse raames saab praegu keskenduda ennekõike Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale ning kui Valgevenes jõutakse nii kaugele, et toimuvad vabad valimised, siis saaks ka Valgevene sisuliselt sellesse programmi tagasi pöörduda.

Armeenia ja Aserbaidžaan oma verise ja sõjalise valikuga ei saa aga senisel kujul EL-i idapartnerlusprogrammis jätkata. Pealegi ei ole sõjaline lahendus Mägi-Karabahhi konfliktis ju tegelikult mingi lahendus, sest isegi kui praegu peaks üks või teine pool sõjaliselt mingiks ajaks peale jääma, siis ega see tüli, see vaen ei kao kuhugi.

On ainult aja küsimus, millal vihkamine lööb taas välja otsese sõjategevusena. Vägivald jätab tule süte alla hõõguma ja pigem varem kui hiljem lahvatab see taas. Ainuke lahendus, mis Mägi-Karabahhi tuleviku osas saaks olla püsiv, on lahendus, mis saavutataks Armeenia ja Aserbaidžaani vahel läbirääkimiste ja mõlemapoolse nõustumise teel.

Kõik muud lahendused, ennekõike vägivaldne lahendus, ei ole tõsised ega püsivad. Sellest midagi kestvat ei kujune. See peab olema ka rahvusvahelise kogukonna, sh Euroopa Liidu positsioon.

Praegu tuleb sõja mõlemat osapoolt nii palju mõjutada ja survestada, et nad tapmise lõpetaksid. Tapmise, mille ainus tulemus on uued kannatused sealsetele inimestele ja mis pikemas perspektiivis ei anna mingisugust lahendust.