ERR Mägi-Karabahhis: kuidas tavalised inimesed sõjale vastu peavad?
Aserbaidžaani väed tungivad jõudsalt edasi Mägi-Karabahhis ja Armeenia kaitsejõud tunnistavad oma taktikalist taandumist. Kuidas tavalised rahulikud inimesed Stepanakertis lahingtegevusele vastu peavad, käis "Välisilm" koha peal uurimas.
LORA kahurid ostis Aserbaidžaan Iisraelilt, kuid armeenlaste peamine vaenlane on ikka Türgi. 1915. aastal tollase Ottomani impeeriumi juhtkonna korraldatud genotsiidi tõttu hukkus üle pooleteise miljoni armeenlase.
"Miljonid inimesi hukkusid armeenlaste genotsiidi ajal. Oli selline eesmärk, selline idee, selline programm hävitada Armeenia rahvas kogu ilmast. Ma arvan, et see poliitika jätkub ka praegu. Tulemusi on juba näha – mida nad soovivad ja mida nad teevad," ütles politoloog Suren Srgsjan.
Aserbaidžaani poolt vaadates on tegemist okupeeritud alade vabastamisega. Tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigi ümber on niinimetatud turvatsoon. Just sellel alal käivad praegu lahingud.
"See territoorium on Karabahhi kontrolli all. Siin on aga kaks arvamust. Ühed väidavad, et see on puhvertsoon, teised aga, et see kuulub meile (Armeeniale – toim.), et see on meie ajalooline territoorium," lausus Srgsjan.
Stepanakert asub Karabahhi südames. Seda, et olukord on tõsine, näitab Stepanakerti elektrijaam, mis sai pühapäeval tabamuse. Elektrit linnas enam ei ole. Inimesed aga on.
"Siin on väga palju inimesi, kes ei põgene. Ja ma ka nende hulgas tulin siia ja hakkan sõdima aserite vastu. Aserid, just nii ma ütlengi, sest nad ei ole inimesed. Kui nad oleks inimesed, nad ei laseks rahulike inimeste pihta," rääkis Gevork Sudžjan, kes saabus vabatahtlikuna Venemaalt.
Sõja peatamiseks loodab Armeenia niinimetatud Minski grupile, kus USA, Prantsusmaa ja Venemaa eesistumisel peavad Jerevan ja Bakuu läbirääkimisi. Bakuu aga peab grupi tööd ebaefektiivseks.
"Kui see grupp ei teinud 30 aasta jooksul midagi, miks siis azerbaidžaanlased seal töötasid? Ma arvan, et Minski grupp võib efektiivselt töötada. Vähemalt meie diplomaadid töötavad seal aktiivselt. See on kõige vastuvõetavam läbirääkimiste formaat," ütles Srgsjan.
Inimesed Stepanakertis aga arvavad, et läbi rääkida tuleb mitte Bakuu, vaid Ankaraga.
"Me praegu sõdime mitte Aserbaidžaaniga, vaid Türgiga. Ja ma ei saa aru, miks rahvusvaheline üldsus ei saa Erdoganile, kes püüab võtta võimu kogu maailmas, vastu pead anda? Mis see on?" küsis Stepanakerti elanik Karina.
Toimetaja: Marko Tooming