Moskvas algasid Armeenia ja Aserbaidžaani välisministrite kõnelused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1602214200000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/AFP PHOTO/Russian Foreign Ministry

Moskvas algasid reede õhtul Aserbaidžaani ja Armeenia välisministrite kõnelused Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas kõneluste algusest Facebookis. 

Vene president Vladimir Putin kutsus Armeenia ja Aserbaidžaani välisministrid Moskvasse rahukõnelustele, lisades, et lahingud vaidlusaluses Mägi-Karabahhis on vaja humanitaarkaalutlustel lõpetada.

"Aserbaidžaani ja Armeenia välisminister on kutsutud 9. oktoobriks Moskvasse," seisab Putini avalduses.

Kremli andmeil pidas Putin eelnevalt rea telefonivestlusi Aserbaidžaani ja Armeenia juhtidega. 

"Vene president kutsub üles peatama lahingud Mägi-Karabahhis humanitaarkaalutlustel ja selleks, et vahetada surnukehi ja vange," lisas Kreml. 

Kõneluste vahendaja on Vene välisminister Sergei Lavrov. 

Vene ja Armeenia peaminister arutasid olukorda Mägi-Karabahhis

Vene peaminister Mihhail Mišustin ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan arutasid reedel olukorda Mägi-Karabahhis. Peaministrid pidasid kahepoolseid kõnelusi pärast Euraasia Majandusühenduse valitsustevahelise nõukogu kohtumist Jerevanis.

Mõlemad valitsusjuhid tõid välja vajaduse vaenutegevusele võimalikult kiiresti lõpp teha.

Venemaa on valmis vahendama Karabahhi konflikti lahendamist koostöös ülejäänud OSCE Minski grupi eesistujatega, ütles Vene peaminister. 

"Tähtis on tagada, et kogu vaenutegevus peatatakse ning alustatakse konflikti diplomaatilist lahendamist. Venemaa on valmis vahendama seda OSCE Minski grupi kaaseesistujatega," ütles Mišustin Majandusühenduse valitsustevahelise nõukogu kohtumisel. 

OSCE Minski grupi eesistujariigid on USA, Prantsusmaa ja Venemaa.

Mišustin väljendas kaastunnet Karabahhi konfliktis hukkunud inimestele ja nende lähedastele. 

Aserbaidžaan ja Armeenia on pidanud kaks nädalat tuliseid lahinguid Mägi-Karabahhi pärast, mis lõi Aserbaidžaanist lahku 1990. aastate ohvriterohkes sõjas.

Rahvusvaheline kogukond peab piirkonda endiselt Aserbaidžaani osaks ja tema iseseisvust ei tunnusta ükski riik, ka mitte Armeenia ise. Piirkonna 140 000 elanikku on pea eranditult armeenlased.

Konflikt on võtnud rahvusvahelise mõõtme, mis on tekitanud ärevust Läänes, kuivõrd Türgi toetab Aserbaidžaani ja Armeenia loodab abile Moskvast, mis seni on aga sekkumisest hoidunud.

Hoolimata paljude riikide üleskutsetest ei ole konflikt vaibumise märke näidanud. Jerevan on seni välistanud igasugused läbirääkimised, kuni lahingud kestavad. 

Aserbaidžaani välisminister pidas neljapäeval suletud uste taga nõu Minski gruppi kuuluvate Prantsusmaa, Venemaa ja USA diplomaatidega, kuid mingeid avaldusi sellele ei järgnenud ja Armeenia minister seal ei osalenud.

Lahingutes on hukkunud kümneid tsiviilisikuid ja Armeenia pool on tunnistanud üle 300 sõduri kaotust. Aserbaidžaan ei ole oma sõjalisi kaotusi avalikustanud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: