Hoiu-laenuühistud kardavad kriisis hätta sattuda
Eesti hoiu-laenuühistute liit saatis valitsuse poole abipalve, kus tõdeb, et ühistutel ei pruugi majanduskriisiga toimetulemiseks piisavalt suurt rahapuhvrit olla. Kui laenumaksed hakkavad viibima ja liiga palju hoiustajaid oma raha välja tahavad võtta, võivad ühistud riigi abi vajada.
Kui Eesti eriolukord oli nädal aega kestnud, ostis üks hoiu-laenuühistu reklaamartikli sõnadega "ei ole vaja karta meedias ilmuvat teavet, mis käsitleb inflatsiooni ja kriisi." Muidugi kutsus see reklaam inimesi just tollesse konkreetsesse ühistusse.
Finantsinspektsioon kontrollib pankasid, aga mitte hoiu-laenuühistuid. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ütles, et hoiu-laenuühistu seadus pole viimase 20 aasta jooksul eriti muutnud.
"Hoiu-laenuühistud läbi ajaloo on tegutsenud nii, et sealt toimib sotsiaalse kontrolli põhimõte. Need liikmed, kes on ühistusse panustanud või sealt laenanud, hoiavad ise silma peal, et kuidas hoiu-laenuühistul läheb. Täna see pilt on natuke muutunud. Mitmed hoiu-laenuühistud on kasvanud päris suureks. Kokku on hoiu-laenuühistutel ligi 15 000 liiget, aga on ka selliseid ühistuid, kus on üle 3000 liikme. Seal on tõesti küsitav, kas sotsiaalne kontroll veel täna toimib või mitte," rääkis Auväärt.
23 ühistust seitse kuulub Eesti hoiu-laenuühistute liitu. Neil on kokku umbes 7000 liiget. Liidu esimees Andrus Ristkok ütles, et praegusel ajal suuri reklaame teha ja lubadusi anda on vastutustundetu. Aga see ei ole praegu Ristkoki põhiline mure. Nii nagu hotelli- või turismiettevõtjad, võib ka tema tänast kriisi nullindate lõpu masuga võrrelda.
"Esimese masu ajal toimis konservatiivne majandustegevus ikka edasi. Ja kes riske ei võtnud väga suuri, nendel ju suurt häda ei juhtunud. Klassikalised hoiu-laenuühistud on hästi konservatiivsed erinevalt pankadest, mis toona suure kasumijahiga alt läksid. Ja selle tõttu tollal hoiu-laenuühistud kuigivõrd ei kannatanud," rääkis Ristkok.
Aga nüüd on olukord sootust teine. Osa majandusest on lihtsalt tardunud.
Ristkoki sõnul võib oletada, et kuna sissetulekud vähenevad, siis inimesed hoiustavad vähem. "Selle tõttu on ka ühistutel laenuressursi vähem, millega nad tulusid teenivad. Ja inimesed võivad hakata ka suuremaid summasid välja võtma kui tavapäraselt. Mistõttu väljavool hakkab suurenema ühistutest ja reservi ei tarvitse nii palju olla varuks," lausus Ristkok.
Eraisikud on hoiulaenuühistutesse viinud umbes 120 miljonit eurot. Veel kümme miljonit on viinud ettevõtted. Raha väljalaenamisega on seis aga vastupidine. Eraisikutele on laenatud 30 miljonit, ettevõtetele sada miljonit eurot.
Ristkoki sõnul satuvad laenuvõtjad kindlasti raskustesse. "Nad ei suuda oma tagasimakseid sooritada sellises tempos ja graafiku järgi, nagu see on ette nähtud. Võib-olla tuleb väga palju graafikuid muuta. Hoiu-laenuühistutes on see loomulik olnud, et liikmetest laenuvõtjatele tullakse vastu. Aga praeguses olukorras, mis nüüd tulla ähvardab, võib see osutuda üsna võimatuks, sest lihtsalt ei ole laekumisi piisavalt palju. Selle tõttu võib üsna lihtne olla prognoosida, mis laadi probleemid ühistutel ees seisavad," rääkis ta.
Valitsusele saadetud pöördumises tunnistab hoiu-laenuühistute liit, et ühistutel pole raske perioodi üleelamiseks vahendeid. Teisiti öeldes, varakamber võib tühjaks saada. Thomas Auväärt ütleb, et palju oleneb hoiustajate käitumisest.
"Nii kaua, kui hoiustajad on rahulikud, nad eeldavad, et olukord on täna küll tõsine, aga mingi hetk ikkagi asi paraneb, ja nad ei lähe hoiuseid välja võtma, siis see risk ülemäära suur ei ole. Nüüd oleneb, kui palju hoiustajatel seda kannatlikust jagub," märkis Auväärt.
Aga kui häda siiski käes, vaatavad ühistud riigi poole. Riigid on varem pankasid päästnud ja pangaga võrreldes nõuab hoiu-laenuühistu päästmine üsna vähe raha. Auväärt tõdes, et lõpuks on see poliitiline otsus. Ühistuid on seni toetanud maaelu edendamise sihtasutus.
"Minu teada ka täna maaelu edendamise sihtasutus on valmis appi minema ühistutele, kui selleks peaks vajadus tekkima. Tahaks loota, et mingeid täiendavaid samme riik astuma ei pea," ütles Auväärt.
Toimetaja: Marko Tooming