Loodushariduse ja turismiga tegelev ettevõtja Priit Adler rajas Järsi külla puhta vee teemapargi. Kuigi kümne aastaga on teadmisi jagatud sadadele loodus- ja matkahuvilistele, õpilastele ja erivajadusega inimestele, pank uue koolituskeskuse rajamiseks laenu ei andnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"No panga poole loomulikult sai pöördutud, aga maaettevõttel, mis tegeleb turismiga, ei saa olla ju sellist kasumit ja ka nii suurt käivet, mis panka rahuldaks," nentis ta.

Siis meenus Adlerile Maamessil kohatud Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, kus aidati ettevõtjat pikema veenmiseta. "Kindlasti on nad konkurent pangale, sest pangad ei pea maaettevõtlusest niivõrd lugu kui linna ettevõtetest," märkis ta.

Maaelu Edendamise hoiu-laenuühistu juhataja Maria Peldes ütles, et ühistu laenab välja oma hoiustajatest liikmete raha ja kuna laenutaotlejad on samuti ühistu liikmed, suudetakse laenamisel olla kiired ja paindlikud. Tõsi, ka summad on üsna väikesed ja peavad jääma alla 90 000 euro.

"Jaa, neid on üsna mitmeid olnud, kes pankadelt ei ole laenu saanud ja meie oleme neid finantseerinud. Ja tänu meie finantseerimisele nende tegevus on jätkunud, nad on üsna edukad," selgitas Peldes.

Hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Andrus Ristkok ennustab ühistutele suurt tulevikku, pealegi on nende maine oluliselt paranenud.

Ristkok: "Üheksakümnendatel aastatel, kui see pangandusbuum oli, kus oli mitukümmend panka, mis pärast pankrotti läksid ja hoiustajate raha kaasa viisid, siis paljud pankurid olid noored inimesed, nad ei teadnud ühistutest suuremalt midagi. Ja lõid sellise hoiaku ühiskonnas, et ühistu on vanalaadne asi, seda pole vaja. Aga Läänes, ka Euroopas on ühistud tegelikult arenenud kogu see aeg," rääkis Ristkok.

Eestis on üle 20 hoiu-laenuühistu, neist seitse kuuluvad hoiu-laenuühistute liitu ja tegutsevad eelkõige maal.