Praegu on probleemiks, et on kurjategijaid, kes soovivad oma mineviku varjamiseks vangistusest vabanedes nime muuta. Eelnõu järgi ei tohi kehtiva karistusega kurjategija nime muuta.

"Uus nimeseadus toob välja teatud kuriteod, kus ühiskonna huvides on nime muutmine keelatud," ütles rahvastikuminister Riina Solman teisipäeval eelnõu tutvustades.

Teatud kuritegude all pidas Solman silmas raskeid isikuvastaseid kuritegusid: terrorikuritegu, mõrv, tapmine, kupeldamine, vägistamine, pedofiilia. Minister tõi näiteks pedofiilid, kes on võtnud uue nime, mida mõni inimene juba kannab. "Nimekaimude tekitatud probleemid võivad pahandusi ja palju seletamist kaasa tuua süütutele sama nimega inimestele. Kahjuks on selliseid näiteid olnud üsna mitmeid," lisas Solman.

Nimevahetamise keeld ei saa olema siiski eluaegne, vaid kehtib seni, kuni karistusregistrist karistusandmed kustutatakse.

Oodatakse uusi perekonnanimesid

Et sarnaseid nimesid oleks võimalikult vähe, võimaldab uus seadus lapsevanematel pikemalt otsustada, millist nime nad oma lapsele soovivad panna. Näiteks saavad nad järele vaadata, kui palju on Eestis juba nende poolt valitud nimega inimesi. "Vanemad saavad teha teadliku otsuse – kas panna lapsele nimi, mida keegi juba kannab, või teha oma valikus soovi korral muutusid," märkis Solman.

Korrastada soovitakse ka nimede kirjapilti. Nimeseaduse järgi võõrtähti nimedes ei soosita, eelistatud on eestikeelne kirjapilt (näiteks Erih vs Eryh, Custi vs Kusti, Garhel vs Karel).

Endiselt jääb alles võimalus panna lapsele vanaaegne nimi (nt Loits, Tõiv) või sooneutraalne nimi (nt Terje, Janika).

Nime vahetamisel aga ei saa seaduse jõustudes enam valida endale elava isiku perekonnanime ega ees- ja perekonnanime kombinatsiooni. Solmani sõnul on Eesti Keele Instituut (EKI) soovitanud, et perekonnanimede mitmekesistamiseks võiksid uue perekonnanime soovijad ise uusi nimesid välja pakkuda. EKI on valmis ka koostama uute perekonnanimede nimekirja, kust inimene saab valida, kui endal mõnda vahvat uut nime pole välja pakkuda.

Nimeseaduse eelnõu esitati 12. oktoobril valitsuse eelnõude infosüsteemi EIS, kust see liigub edasi valitsuse istungile. Eelnevalt läbis eelnõu kooskõlastusringi ministeeriumite ja huvigruppidega.

Sotsiaalminister Tanek Kiik (KE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et pooldab varianti, mis annaks inimesele suurema otsustusõiguse sobiva nime valikul. Praeguses variandis on näiteks kirjas, et elukaaslased ei tohi ühist nime võtta.

Kiik ütles, et tema lähenemine nimeseadus oleks mõnevõrra liberaalsem. "Tõepoolest kohtleksin võrdsemalt Eestimaa elanikke. Ma arvan, et abielu institusiooni säilitamine, tugevdamine ja hoidmine on muidugi oluline ja mõistlik, aga me ei saa jätta kõrvale neid inimesi, kellele täna abielu seadustega võimaldatud ei ole," lausus Kiik.

Lapsele võib anda kas isa või ema perekonnanime. Topelt perekonnanime, kus oleks siis nii ema kui ka isa perekonnanimi, lapsele anda ei või. Samas on täiskasvanutele kuni 2 perekonnanime lubatud. Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta ütles, et paljud pered on selle küsimusega tema poole pöördunud.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar ütleb nimeseaduse eelnõu kohta, et praegu on hoopis tähtsamaid teemasid, millega koalitsioon peaks tegelema. Rahvastikuministrile soovitab Saar leida üksmeel koalitsioonipartneritega.

"Ka sotsiaalministeerium on juhtinud sellele muuhulgas tähelepanu, et nimeseaduses on terve rida küsitavusi," ütles Saar.

Uuest nimeseaduse eelnõust rääkis ETV saates "Ringvaade" ka siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.