Siseministeerium ei lubaks koosellunud paaridel ühist nime võtta ({{commentsTotal}})

Rahvastikuminister Riina Solman
Rahvastikuminister Riina Solman Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui praegu lubab nimeseadus kõigile, ka samasoolistele paaridele, ühist perekonnanime, siis värske eelnõu järgi peaks nimemuutja tulema välja originaalse perekonnanimega. Ühtlasi soovib siseministeerium piirata nimemuutmist kurjategijatele.

Kui jätta kõrvale nii-öelda normaalsed perekonnatoimingud, muutis läinud aastal oma nime 1469 inimest. Neist suurem osa vahetas välja perekonnanime. Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) saatis nüüd kooskõlastusele uue nimeseaduse eelnõu, mille järgi tuleks nimemuutjatel praegusest enam aru pidada, sest juba olemasolevat perekonnanime paljud neist enam võtta ei tohiks.

"Me räägime olukordadest, kus inimene lihtsalt ütleb, et ma tahan oma nime muuta ja ma ei taha võtta oma abikaasa või oma esivanemate nime. Ma mõtlen välja täiesti uue nime. Praegu sa saad teha vaba valiku, nii, et sa põhjendad ära, miks sa sellise nime valid. Aga tegelikkuses, mis juhtub, on see, et läbi selle vaba valiku võivad inimesed võtta oma elukaaslaste nime, sest riik ju ei tea, kes kellega elab. Sellisel juhul tekitatakse selliseid kunstlikke perekondi. Meile öeldakse, et mulle õudselt meeldib see nimi, aga tegelikult on see hoopis elukaaslase nimi," selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Lihtsameelselt võib ju küsida, et miks see siis halb on, kui Mart Kask ja Jüri Tamm koos elavad, teineteist armastavad ning selle märgiks ka Mart endale Tamme nime võtab.

"Kui tehti kooseluseadus, siis lepiti kokku, mille poolest erinevad abielu ja koosolu. Ja üks, mille poolest nad erinevad, on see, et abielus võivad abikaasad võtta ühise nime ja kooselus mitte. Kui inimesed käivad notari juures oma kooselu sõlmimas ja nad seda nime ei saa, siis tegelikult ei tohiks seda saada ka siis, kui nad tulevad lihtsalt nime muutma," ütles Pungas.

Lisaks niisuguste plaanide nurjamisele oleks seadusemuudatusel ka teine eesmärk. Enel Pungase sõnul aitaks see perekonnanimesid kaitsta.

"Et ei satuks sellesse suguvõsasse näiteks uut inimest. Ma tean, et meie nime üldse kannab Eestis viis inimest ja kui tekib kuues, siis ta võib-olla paistab millegi halvaga ühiskonnas silma ja siis me kõik koos tunneme häbi, et selline inimene meie perekonda kuulub."

Selleks, et inimestel uue nime otsingul liialt peamurdmist ei oleks, lubab Eesti Keele Instituut koostada vabade perekonnanimede loetelu.

"Aga minu meelest on eesti keel nii rikas, et vaadake õue ja hakake mingeid liitnimesid tegema. Puuots, puujärv, puuvesi – mida iganes võib kokku liita. Tegelikult saab eestikeelseid nimesid ise välja mõelda," seletas ametnik.

Kui suuremale osale inimestest muudaks uus nimeseadus valikuvõimalusi ahtamaks, siis kurjategijate jaoks võib see nimemuutmise hoopis edasi lükata. Seaduseelnõus loetleb ministeerium terve rea kuritegusid alates genotsiidist ja mõrvast kuni kelmuse ja rahapesuni. Nendes kuritegudes süüdimõistetud inimesed ei tohiks nime muuta senikaua, kuni pahateod karistusregistrist kustuvad.

"Ütleme, et need on ikkagi niisugused rasked inimestevastased kuriteod ja kelmused, kus inimene tegelikult võib-olla pärast saaks ennast peita, et sama toimingut uuesti teha või sama kuritegu korda saata."

Enel Pungas selgitas, et riigiasutused niisugust muudatust ei vaja. Need kasutavad suhtlemisel inimeste isikukoode.

"Aga kui me räägime naabritest või töökaaslastest või ka nendest, kes meile paha on teinud, siis me tegelikult nende kohta teame ainult nimesid."

Ta tõi näiteks pedofiil Kaur Hansoni, kes vabanes kevadel vanglast ning võttiski uue nime, kusjuures teine samanimeline mees oli juba Eestis olemas.

"Tihti sellised inimesed satuvad töökollektiividesse, kui seal korralikult ei kontrollitud või ka koju lapsehoidjaks. Inimesed võiksid ju ka karistusregistrit kasutada ja tegelikuses see ei ole väga levinudm," nentis Pungas.

Ta nõustus, et mõned inimesed võivad ennast ka parandada ning nimevahetus aitab neil uut elu alustada. Veel märkis Pungas, et esiteks pole seadus veel vastu võetud ja teiseks, kui inimese kohta kaob kanne karistusregistris, võib ta ka värske eelnõu järgi nime ära vahetada.

"Nime muutmist ei keelata ka täiesti ära. Ehk abielludes võivad kõik endale uue perekonnanime saada."

Kehtiv nimeseadus jõustus 2005. aastal. Siseministeeriumi hinnangul on see vananenud, kuna ei arvesta ühiskonnas toimunud muudatusi.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: