Ryanair teatas äsja  oma talviste lendude suurest piiramisest, talvegraafikust on näiteks kadunud lennud Tallinnast Saksamaale. Kui suur löök on  see Talllinna lennujaamale?

Lennupiirangud ja veelgi rohkem eneseisolatsiooni nõuded on lennuplaanid niigi suhteliselt õhukeseks viilinud. Tegelikult on kõik lennufirmad (Ryanair, Wizz Air, Air Baltic) oma lennuplaani revideerinud ja talveks jäävad vaid need liinid, kus on oodata vähegi mõistlikku täituvust.

Ryanair jätab talveks alles Bergamo (Itaalia), Paphose (Küpros) ja Londoni liini. Teiste puhul on nad öelnud, et nõudluse korral on nad valmis liinid taaskäivitama.

Sellist olukorda ei teki, et peamised sõlmjaamad jäävad katmata?

Praegu on Tallinnast avatud 14 liini, vaatamata sellele, et viimastel nädalatel on koroonaviiruse levik Euroopas jõudsalt kasvanud ja mõnes kohas on olukord muutunud ettearvamatuks.

Julgen arvata, et minimaalne maht  liine jääb meil alles terveks talveks. Ärilistel või perekondlikel põhjustel lennata soovivad inimesed saavad oma lennud ära teha.

Kui palju on sel talvel vähem reisijaid kui möödunud aastal?

Kõik sõltub riikide piirangutest. Viimastel nädalatel on võrreldes möödunud aasta sama ajaga Tallinna lennujaamas reisijaid vähem 90 protsenti. Eelmisel aastal lendas meil 70 000 inimest nädalas, nüüd umbes 7000.

Läti  lennufirma Air Baltic on teatanud väga suurtest kahjuminumbritest. Esimesel poolaastal ulatus see 185 miljoni euroni.  Kas nemad suudavad Tallinnast otselende jätkata, hoolimata paisuvast kahjumist?

Nad on juba oktoobri lõpust algavat lennuplaani hõrendanud, nad jätavad alles ainult kõige olulisemad liinid. 

Aga lätlased on kinnitanud, et nende äriplaan näeb ette põhiliselt Riiast otse lendamist, kuid ka Tallinnast ja Vilniusest. Ja nad on lubanud selle äriplaaniga edasi minna.

Kas Air Baltic on suurendanud ka trikitamist, kus väheste reisijate korral lennutatakse inimesed otselennu asemel  esmalt Riiga ja sealt edasi sihtkohta?

Praegu on lennuplaani muutused olnud seotud lennupiirangutega. Lennureisijate vähesuse tõttu lende ära jäetud pole.

Meie oma Nordica on lubanud oma kaubamärgi all Tallinnast lendama hakata siis kui teised lennufirmad pillid kotti panevad ja Nordica jaoks muutub siit lendamine majanduslikult tasuvaks. Praegu pole veel see hetk käes?

Selleni on veel aega. Tuleb veel oodata ja vaadata kuidas see talv läheb. 

Praegu on meil 10 regulaarvedajat olemas, kes sooviks lendamist võimaluse korral taastada. Aga mõne sihtkohaga võib tekkida küsimusi, näiteks ärireisjatele oluline Vilniuse liin läheb talveks ilmselt kinni. Sinna võib tekkida vajadus aselennufirma järgi.  

Praegu on ülikeeruline aeg lennunduses, lennufirmad kinnitavad oma lennuplaane meile neli korda nädalas, loodetavasti ikka põhisihtkohad jäävad  talve lõpuks lennuplaani alles. 

Kui meil ei kehtiks valitsuse lennukeeld mitmesse riiki, millised liinid kohe taastuks?

Kõige suurem vajadus on Amsterdami liini järele. Lennufirmal KLM on Amsterdamist praegusel hetkel kõige suurem lennuvõrgustik. Me ei räägi Hollandisse lendamisest, 80 protsenti seda liini kasutavatest inimestest lendaks edasi neile vajalikesse sihtkohtadesse.

Teised liinid Tallinnast kõrge nakatumistasemega sihtkohtadesse pole nii suureks probleemiks.

Kas lennujaamal endal on ka veel mingi mänguruum meelitada lennufirmasid liine avama. Saate pakkuda madalamaid lennujaama tasusid?

Meil on oma liinitoetusprogramm täiesti olemas. Kuid praegu on selline kummaline olekord, kus läbi odava pakkumise pole võimalik nõudlust stimuleerida. Kõik on seotud koroonaviiruse taandumisega. Kui ka väga odavad piletid on olemas, siis ikkagi reisijaid ei leidu, sest inimesed ei pea lendamist mõistlikuks. Praegu suuri rahalisi soodustusi lennujaamal teha pole mõistlik.

Kas lennujaama mitmed arendusprojektid, ärilinnaku ehitamine näiteks, on ikka kavas?

Airport City ja mitmed muud arendused seoses lennukaubanduse ja lennukite hoolduse kasvamisega jätkuvad, osa asju on veel projekteerimise staadiumis ja  detailplaneeringute tegemise tasemel.