Eestil on esialgne koroona vastu vaktsineerimise plaan paigas
Uudised vaktsiinirindelt annavad lootust, et lähiajal saab esimene koroonavaktsiin müügiloa. Kõigile seda kohe ei jagu ja nii on Eestigi teinud plaani, keda esimestena vaktsineeritakse. Aga mõelda tuleks ka neile olukordadele, kui vaktsineerimisest pole pääsu.
1958. aastal vaktsineeriti kõik Eesti elanikud lastehalvatuse vastu. Midagi sellist polnud maailmas varem tehtud. Uus massiline vaktsineerimine ootab meid ees juba järgmisel aastal.
Eesti sõlmis ravimihiiu Astra Zenecaga eelostulepingu poolte elanike vaktsineerimiseks vajaliku vaktsiinikoguse ostmiseks, kaalumisel on 300 000 lisadoosi soetamine sel nädalal kliiniliste uuringute peatamisest teatanud Johnson ja Johnsoni allfirmalt.
Eesti rahvaarvu ja elanike vaktsineerimisleigust arvestades on tegu väga suurte kogustega, sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul võib pigem rääkida alatellimisest.
"Küsimus on selles, et me ei tea, kui kaua konkreetne vaktsiin kestab. Kui me räägime, (kui kaua) immuunsus kestab, võib-olla on vajalik inimest vaktsineerida korduvalt teatud perioodi vältel. Samamoodi meil ei ole täna teadmist, milline vaktsiin täna esimesena turule jõuab," lausus Kiik.
Kiige sõnul sõltub vaktsiini tegelik nõudlus Eestis nii selle selle efektiivsusest, aga ka teiste riikide reisimisvabadust puudutavatest otsustest.
"Väga paljudesse muudesse, eeskätt Aafrika, Aasia riikidesse on teatud vakstineerimiskohustused. Võib juhtuda, et tulevikus öeldakse nii ka Euroopa sees, et kes soovib ilma eneseisolatsioonita reisida, see peab olema vaktsineeritud," lausus Kiik.
Kuigi vaktsiinide kliinilised uuringud alles käivad, teevad riigid juba plaane, kellele antakse seda esimestena, sest on ilmselge – kõigile kohe seda ei jagu. Kui soomlased loodavad oma plaani paika saada novembriks, siis Eestis on see Kiige sõnul juba olemas.
"Esmased riskirühmad on hooldekodu kliendid, tervishoiutöötajad, teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul on suurem risk koroonaviirusega nakatumise korral tõsiseks haigestumiseks, halvemal juhul surmaks, ja sama moodi on eelis järjekorras meie hinnangul ka eakad," ütles Kiik.
Laste vaktsineerimine sõltub konkreetse vaktsiini näidustusest, samuti võib tekkida olukord, kus müügiluba antakse vaktsiinile osaliselt, näiteks võib seda kasutada ainult 18–55-aastaste vaktsineerimisel.
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi sõnul mida vanemaks inimene saab, seda vaevalisemalt immuunsus tekib. Seetõttu ei pruugi mõni vaktsiin eakatele sobida, sest pole piisavalt tõhus. Ühegi koroonavaktsiini kandidaadi kohta pole aga seni avaldatud vanuserühmiti tehtud uuringuid, need andmed selguvad aasta lõpus või järgmisel aastal.
Praegu on kaks uut tüüpi vaktsiinikandidaati jõudnud Euroopa ravimiametis hindamisele, müügiloataotlust ei ole kumbki neist veel esitanud.
"Nende vaktsiinide eripära on, et neid on lihtne välja töötada. Pärast seda, kui viiruse nukleiinhappe järjestus avaldati ja sai arendamisega pihta hakata," ütles Triin Suvi.
Vanemat tüüpi ehk surmatud koroonaviiruse osakestega vaktsiinide arendamine võtab alguses rohkem aega ja seetõttu on nende arendustöö õige pisut maha jäänud. Suvi sõnul näitab senine statistika, et vaid 10 kuni 15 protsenti arendatavatest vaktsiinidest saab müügiloa, teised langevad välja, sest pole piisavalt tõhusad või on neil liiga tugevad kõrvaltoimed. Pärast seagripiga kaasnenud narkolepsiajuhtumeid sellega riskida ei taheta.
"Kindlasti tuleb selles kontekstis mõelda selle peale, et kliinilised uuringud on hästi olulised ja tegelikult kliinilistes uuringutes enamik kõrvaltoimeid tuleb välja," lausus Suvi.
Vaktsineerima sundida ei saa
Kui Eesti NSV-s oli kohustuslik vaktsineerimine võimalik, siis Eesti vabariigis seda sunniviisiliselt teha ei saa.
Advokaat ja meditsiiniõiguse ekspert Maret Kruusi sõnul on võimalik teatud olukordades seada millegi eeltingimuseks selle, et inimene oleks vaktsineeritud. Nii näiteks võib Kruusa hinnangul vaktsineerimist nõuda haigla töötajatelt, et vältida olukorda, kus erakorralise meditsiini töötajad on kõik rivist väljas.
Üleriiklike käsulaudu ta põhjendatuks ei pea, aga et asutuse juhil oleks otsustamine lihtsam, peaksid tööinspektsioon ja terviseamet koostama selge juhise, kellelt ja millal võib vaktsineerimist nõuda.
"Ma väga loodan, et ei minda sellise range käsu-keelu teed, vaid hinnatakse päriselt seda, milline meede on tõhus. Millegi kohustamine keelamine ei pruugi alati viia selle tulemuseni, mis me tahame, et võimalikult paljud inimesed oleksid kaitstud," märkis Kruus.
Aga nagu ütles Joosep Toots Kiirele, see kõik oli teooria, aga edasi tuleb praktika. Millal on võimalik saada koroonavaktsiini tavalisel inimesel, kes ei ole hooldekodu elanik ega näiteks ka meditsiinitöötaja?
Minister Kiik ütles, et ta loodab, et järgmise aasta jooksul. "Aga kui nüüd küsida, kas see on esimene, teine, kolmas või neljas kvartal, siis optimistid loodavad, et see on teine kvartal, pessimistid ütlevad, et see on parimal juhul neljas kvartal. Siis võib öelda, et realistid arvestavad kolmanda kvartaliga," lausus Kiik.
Kui Eesti ostaks välja iga viimase kui meile plaanitud doosi, siis läheks see maksma ligi 30 miljonit euort. See summa on Kiige sõnul kümneid, kui mitte sadu kordi väiksem võrreldes nende kaudsete kuludega, mida koroona ohjamine on Eestile põhjustanud.
Toimetaja: Marko Tooming