Eelmisel nädalal otsustas Eesti valitsus eraldada Viljandi linnavalitsusele pool miljonit eurot Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks. Viljandi volikogu esimees, kes samba taastamise taga, on Helir-Valdor Seeder, ühtlasi koalitsioonierakonna Isamaa esimees.

"Kahe tooli seadus on meil ju täiesti legaalne. Valitsuse liikmed on meil ka volikogus esindatud. Ma arvan, et tegusad inimesed - kui nad on Viljandis võimu teostamas ja riigis, siis see ei ole ju midagi pahasti," rääkis Viljandi abilinnapea, Isamaa liige Janika Gedvil "Aktuaalsele kaamerale".

"Mulle meeldib ausammaste taastamine väga. Ei hakka vaidlema selle kujundi üle, aga praegu jääb asjale küll räpane mulje. See saab püstitatud poliitikutele endile. See ajastus enne kohalikke valimisi ja rahaallikas ei ole tegelikult seaduspärane. See ei ole mingi erakorraline kulu, mida võetakse valitsuse reservist," kommenteeris Järva- ja Viljandimaalt riigikokku valitud reformierakondlane Jürgen Ligi.

Viljandi otsus äratas hiidlased, kes on mälestusmärgi asja ajanud juba neli aastat ja võidutöö välja valinud. Hiiumaa vallavanema asetäitja Hergo Tasuja saatis kaitseminister Jüri Luigele ja kultuuriminister Tõnis Lukasele Hiiumaa vallavalitsuse toetustaotluse Hiiumaale Vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks.

"Olen sama meelt nagu kultuuriminister Lukas, kes hindas, et kultuuriliselt oleks väga oluline, et igas maakonnas Vabadussõda tähistatud oleks. Seeläbi tunduski see sobiv moment," ütles Tasuja.

Hiidlased küsivad valitsuselt 450 000 eurot. Põhjendus - Hiiumaa on ainuke maakond, kus Vabadussõja mälestusmärk puudub ja pole kunagi olnudki, ehkki sealt käis Vabadussõjas 1300 meest, ütles Ain Tähiste Hiiumaa muisuskaitse seltsist.

"Mina neid sahtleid, millisest sahtlist tulevad summad, küll kommenteerida ei võta. Aga mina usun Eesti riiki, sest Eesti riik on korduvalt öelnud, et see on Eesti riigi asi, et iga maakond oma samba saaks," ütles Tähiste.