Eesti Vabadussõjas kaotas elu üle 6500 Eesti kodaniku, kellest ligi 800 rahvaväelast olid seotud ajaloolise Viljandimaa ja Mulgimaaga ehk praeguse Viljandimaa, Valgamaa, Järvamaa ja Jõgevamaaga. Omakandi hukkunud sõdurite meenutuseks kerkisid peaaegu kõikidesse kihelkondadesse monumendid, teatas valitsus.

Kogu Viljandimaa langenute auks püstitati 1926. aastal Viljandisse Vabadusplatsile Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas. Selle loojaks oli silmapaistev Eesti kujur professor Amandus Adamson. Monument purustati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1941. aasta suvel.

Monumendi asukohta ehitati 1980. aastal kompartei maja, mis 2020. aastal lammutati. Nüüd on avanenud võimalus taastada mälestussammas algsel kujul Vabaduse platsil Viljandis.

Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas on üks viimastest sõjaeelsel iseseisvusperioodil rajatud ligi 200st Vabadussõjas langenutele pühendatud monumendist, mis on senini taastamata.

Mälestusmärgi taastamist veab Isamaa erakonna esimees ja Viljandi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, kes koos Viljandi linnapea Madis Timpsoniga (RE) valitsusele rahataotluse koostas. Viljandi linnavolikogu moodustas töörühma, kuhu kuuluvad peale volikogu esimehe ja linnapea ka kõikide volikogus esindatud poliitiliste jõudude esindajad.

Vabadussõjas langenute mälestusmärgi taastamiseks soovis aga toetust ka Hiiumaa muinsuskaitse selts, kes toetusest ilma jäi, kirjutas Õhtuleht.

"Kultuuriministeeriumi eelarves uute monumentide püstitamiseks või olnute taastamiseks vajaminevaid summasid ei leidu. Oleme edastanud teie pöördumise kaitseministeeriumile, kes on tegelenud järjepidevalt sellega, et oma riigikaitseajalugu mäletaksime," oli kultuuriministeeriumi põhjendus.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles Õhtulehele, et ta ei välista, et ka selle objekti puhul on võimalik liikuda valitsuse reservfondi, kuid seda on veel vara hinnata.