Simson ütles, et Euroopa Liidu (EL) rohelepe aitab suuresti kaasa majandusele, sest uute strateegiate kasutuselevõtt ergutab kõiki sektoreid.

"Euroopa Liit on üks suuremaid fossiilsete kütuste importijaid, kui me suudame osagi sellest asendada kohapeal toodetud roheenergiaga, siis meie energiaportfell muutub tugevamaks," selgitas Simson.

Simson nentis, et Eesti eesmärgid CO2 emissioonide kohta aastaks 2030 on EL-i keskmisest kõrgemad ning selle eesmärgi saavutamiseks peavad panustama ka ehitussektor ja autotootjad.

"Soovitame taastekava vahendeid kindlasti liikmesriikidel panna hoonete energiatõhususe tõstmisesse. Ja miks me seda teeme, on see, et 40 protsenti energiast kulub täna Euroopas hoonete kütmisele või kuumemates piirkondades jahutamisele suvel," ütles Simson.

Ta lisas, et ka näiteks elektriautod tuleks inimestele muuta atraktiivsemaks ja taskukohasemaks.

Majade energiatõhusaks muutmisesse investeeritavast rahast läheks Simsoni sõnul ligi 60 protsenti palkadesse, mis jällegi majanduse arengule kaasa aitaks.

"Kui me kulutame vähem, siis arved ei tõuse, kui me kasutame uusi lahendusi, siis ülejäänud maailma piirkonnad hakkavad meid matkima," sõnas Simson energeetikakavade uuendamise kohta.

Taastekava eelarvest peab Simsoni sõnul minema 37 protsenti kliimaeesmärkidega seotud investeeringuteks, palju rolli mängib ka rohelise vesiniku tootmine.

Simson rõhutas, et igal pool EL-is on oluline ka metsataastamine, sest siis seob loodus ise rohkem CO2-te.

"Ka meie tõstetud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki /---/ saame saavutada looduslike sidujate abil ehk metsakasvu abil," ütles volinik.