X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Triin Reinsalu: tehaseline rekonstrueerimine aitab elamufondi paremaks muuta

Triin Reinsalu
Triin Reinsalu Autor/allikas: Erakogu

Tehaselise rekonstrueerimise korral lüheneb tavapärane pikk ja ebamugavusi tekitav fassaaditööde periood mõne kuu peale, samuti ei käi töömehed tellingutel akna taga askeldamas ning maja ei ole kuude kaupa tellingukatete all, kirjutab Triin Reinsalu.

Meie elamufond vananeb ning elamud põhjustavad üle poole süsinikuheitest. Inimeste elamistingimuste parandamiseks, küttearvete ja süsinikuheite vähendamiseks tuleks Eestis rekonstrueerida ligi 14 000 kortermaja.

Renoveerimise tempo kiirendamiseks on EAS-i ja KredExi ühendasutusel käimas korterelamute tehaselise renoveerimise pilootprojekt, mis on jõudnud poole peale: kümmekond maja on juba renoveeritud ja teine sama palju on hetkel töös. Juba saame teha esmaseid järeldusi.

Kuna tegemist on Eestis ja tegelikult ka Euroopas täiesti uue meetodiga, siis võttis KredEx pilootmeetme alguses tavapärasest suurema rolli ja vastutuse. Esmalt hoolitsesime kogu asjaajamise eest ning otsisime ka tööde kavandaja ja elluviija.

Uus ekspordivõimalus

Pilootprojektis esitas KredExile taotluse kokku 37 korteriühistut üle Eesti, et rekonstrueerida oma nõukogude ajal tüüpprojekti järgi ehitatud ja kuni viiekorruselise korterelamu uuenduslikul ja tavapärasest tõhusamal moel. Kokku jagas EAS-i ja KredExi ühendasutus pilootprojektis uut moodi rekonstrueerimiseks ligi 17 miljonit eurot. Kui pilootprojekt osutub edukaks, annab see korteriühistutele rekonstrueerimisel ühe valiku juurde.

Puitmajasektorile võiks tehaseline rekonstrueerimine seevastu pakkuda senisest suuremas mahus koduturul tegutsemise ja uue ekspordisuuna võimalust, seda olukorras, kus uusehituse mahud Skandinaavias on vähenenud. Lisaks Eesti korteriühistutele on lahenduse vastu huvi tuntud ka teistes Euroopa maades, kus on samuti suurel hulgal renoveerimata elamuid. Näitena võib tuua tehaseliselt renoveeritud maja uudistanud sakslase arvamuse, et ta poleks uskunud, et peab Saksamaalt Eestisse tulema, et teada saada, kuidas peaks tehnoloogiliselt maju renoveerima.

Tehaselist rekonstrueerimist iseloomustab nagu muulgi moel rekonstrueerimist energiatõhususe ja korterite sisekliima paranemine ning märkimisväärne küttekulude vähenemine. Kuid selle silmapaistvaks eeliseks on kogu protsessi kiirus: kuna tehases toodetud soojustuselemendid paigaldatakse otse maja olemasolevale fassaadile, on platsil toimuv ehitusprotsess märkimisväärselt lühem ja majaelanikele vähem häiriv.

Tehaselise rekonstrueerimise korral lüheneb tavapärane pikk ja ebamugavusi tekitav fassaaditööde periood mõne kuu peale, samuti ei käi töömehed tellingutel akna taga askeldamas ning maja ei ole kuude kaupa tellingukatete all. Sõltuvalt majast ei ole päris iga maja tehaseline rekonstrueerimine läinud nii kiiresti kui plaanitud. Kuna aga tegemist on pilootprojektiga, on mõned tagasilöögid arusaadavad ning mahtude ja ehitajate kogemuste kasvades võib eeldada kiiruse kasvu.

Vähem oluline ei ole ka saadav võit kvaliteedis. Rekonstrueeritav maja mõõdetakse laserite abil üle ja tehastes toodetakse täpselt elamule sobivad paneelid, kus sees on juba aknad, ventilatsioonitorud ja soojustus. Samuti toimub tootmine soojas ja kuivas tehases ning paneelid pakitakse ilmastikukindlalt sisse, mis aitab vältida ehitustööde aegseid ilmast tingitud probleeme. Objektil jääb üle vaid paneelid kraanaga seina laduda. Seejärel võetakse eest maja vanad aknad ja viimistletakse korteris sees aknapaled.

Uue ja vana ühildamine

Majatehastele on olnud tootearenduse seisukohast peamiseks katsumuseks tänapäevase kvaliteediga tehasetoodangu ja olemasolevate kõikuva ehituskvaliteediga majade ühildamine.

Tehases valmivad paneelid on sirged, aga aastakümneid tagasi ehitatud kortermajade seinad ei ole alati loodis ja ka näiteks aknajoone kõrgus võib maja lõikes muutuda, mistõttu on tulnud ette olukordi, kus aknaava muudab soojustuselemendiga asendit. Kui lähtuda uutest, tehases valminud täpsete mõõtudega detailidest, mitte vildakavõitu aluspinnast, tekib olukord, kus viga läheb parandamisele aknaavade arvelt. Ehk kõik kortermaja aknad muutuvad väiksemaks, mis ei mõjuta ehituskvaliteeti, küll aga võib mõjutada edaspidist tajutavat elukvaliteeti majaelanikele.

Mure lahendamiseks on vajalik läheneda renoveerimisele teisiti kui uusehitisele. Renoveerimise puhul ei pruugi olla mõistlik üritada tagada, et maja välisvaates oleks kõik aknad täpselt ühe joone peal.

Renoveeritavaid maju tuleks projekteerida elaniku vaatest ehk seest välja, mitte väljast sisse. Erinevalt uusehitusest ei ole renoveerimisel alati võimalik toota samade mõõtudega seinapaneele, vaid akende paremaks sobitumiseks tuleks iga soojustuspaneel eraldi projekteerida. See teeb protsessi majatehaste vaates ebamugavamaks, kuid elaniku vaatest paremaks.

Samuti oli juba enne pilootprojekti teada, et kõike tehases valmis teha ei saa. Endiselt on töömahukad korterisisesed viimistlustööd – soojustuspaneelide ette tõstmine on kiire, kuid kõik aknapaled tuleb viimistleda käsitsi. Aknapalede viimistlemise kiirendamiseks on ehitusettevõtjatel juba mõtteid palede standardiseerimise osas ning kui iga soojustuspaneel oleks eraldi projekteeritud, sobituks paneel olemasoleva aknaavaga paremini ja ka viimistlemine oleks lihtsam ning kiirem.

Suhtlust ei ole kunagi liiga palju

Oluline tugevus tehaselisel rekonstrueerimisel on ka projekteerija ja ehitaja tihe koostöö: ehitaja ja projekteerija on korteriühistu jaoks üks teenusepakkuja ning nad suhtlevad pidevalt, mis tähendab, et renoveerimistel ikka ette tulevad vaidlused, kas probleemides on süüdi projekti puudused või ehitustööde vead, jäävad ära.

Siiski saab endiselt parandada korteriühistu informeerimist ja kaasamist. Seda just projekteerimise faasis selgitamaks, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Näiteks pärast maja laseriga ülemõõtmist ning 3D-punktipilve tegemist, oleks hea arutada, mida teha akendega, mille kõrgusjoon kõigub. Kas mõistlik on teha uued aknad mõnevõrra väiksemaks või aknapinna suuruse tagamiseks lõigata aknaavasid suuremaks? Kommunikatsiooni majaelanike ja ehitajate vahel ei saa kunagi olla liiga palju.

Alati tuleb silmas pidada inimest, kes hakkab majas elama. Pilootprojektis olid ühte tüüpi majad ja majatootjal oli mõistlik toota ühesuguseid fassaadilahendusi. Edaspidi tekib kindlasti võimalus ka arhitektidel veelgi enam panustada. Hea arhitektuur võimaldab "peita" ka liikuva kõrgusjoonega aknaid või muid ebaühtlusi.

Nagu igas innovaatilises projektis, esineb ka tehaselisel renoveerimisel kasvuraskusi, millest ükski pole siiski ületamatu takistus. Oma õppekohad on olnud kõigile protsessi osalistele, nii tellijatele, projekteerijatele, ehitajatele kui ka majatehastele.

Selle kohta, kas ja kuidas korterelamute renoveerimise automatiseerimine ja tööde suuremas mahus tehastesse viimine õnnestub, on veel vara lõplikke järeldusi teha, kuid algus on paljulubav ning teada on, et hoonete renoveerimise automatiseerimise vajadus ja potentsiaal on selgelt olemas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: