Fermi Energia otsib väikereaktorile asukohta, tegi Viru-Nigulale ettepaneku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603434660000 | amCalendar}}
Foto: Fermi Energia


Fermi Energia esitas Viru-Nigula vallale ettepaneku väikese moodulreaktoriga energiajaamale vajaliku maa hoonestusõiguse saamiseks ning jätkab jaamale sobiliku asukoha otsimist ka mujal.

Fermi Energia tegi Viru-Nigula vallavalitsusele ettepaneku seada ettevõtte kasuks hoonestusõigus vallale kuuluvale Kunda sadama lähistel asuvale Madala kinnistule.

"Oleme 18 kuu jooksul kohtunud Viru-Nigula valla inimestega kokku seitsmel korral valla eri paigus ning kahel korral ka vallavolikogus projekti sisu selgitanud. Selle tegevusega  kindlasti ka jätkame. Hoonestusõiguse seadmise vajadus on tingitud soovist astuda konkreetne samm, et tuumajaama projekt realiseeruks. See ei tähenda, et lõplik valik asukoha suhtes oleks tehtud, vaid loob aluse ja annab kindlust edasiseks vastastikuseks koostööks. Jätkame sobiva asukoha väljaselgitamise uuringutega ja projekti tutvustamisega ka teistes välistusanalüüsis sõelale jäänud asukohtades. Oleme seda teinud juba ka Pärnus, Lääne-Harju ja Lüganuse vallas," selgitas Fermi Energia juhatuse liige Henri Ormus.

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hoonestusõiguse küsimus on praegu komisjonides arutamisel.

"Eks komisjonid esitavad oma küsimused nendele. Praegu toimub kahepoolne läbirääkimiste teema. /.../ Eks kõigepealt peab ikka riik otsuse tegema, et üldse aatomielektrijaam tuleb. Ja suur mure on rahval see, kuhu pärast jäätmed lähevad. Need on asjad, mis tulevad lahendada," ütles Vallbaum.

Hoonestusõiguse vajaduse tingib Fermi Energia soov anda enne asukohavaliku tegemist õiguskindlus ja õiguslik raamistik nii valla elanikele, nende õigustatud huvide esindajatele, kinnistu omanikele, võimalikele tulevastele naabritele kui ka Fermi Energiale endale.

Väikese moodulreaktoriga tuumajaama rajamise otsus eeldab esmalt kõige olulisema etapina riigi eriplaneeringu läbiviimist. Selle algatamise ettepaneku kavatseb Fermi Energia teha pärast töös olevate eeluuringute valmimist 2021. aastal. Eriplaneeringu eesmärk on ametlikult välja selgitada, millised sobiva asukoha ja tehnoloogia kombinatsioonid, mille parameetrid Fermi Energia välja pakub, on jaama rajamiseks ka tegelikkuses sobilikud nii sotsiaalsest, majanduslikust kui keskkonna aspektist.

Fermi Energia nõukogu esimees, endine Eesti Energia juht Sandor Liive selgitas, et energeetika valdkonnas võtavad suured muutused kaua aega, ning seepärast on mõistlik vähendada määramatusest tingitud riske.

"Tuumajaama ehitamiseks Eestis on üks oluline eeldus, et leidub omavalitsus, mis on valmis seda oma territooriumile lubama, ning seepärast räägimegi nendega, kes on olnud huvitatud. Kõige rohkem on olnud huvitatud Viru-Nigula ja Lüganuse vallad," sõnas Liive.

Fermi Energia eesmärk on valida kodumaiste ja rahvusvaheliste tippekspertide abiga hetkel maailmas arendatavate kõige kaasaegsemate väikeste moodulreaktorite seast Eestile sobivaim tehnoloogia pärast USA-s, Kanadas või Ühendkuningriikides läbitud loamenetluse positiivset otsust. Eelduslikult kulub selleks viis kuni seitse aastat, kuid sõltumata tehnoloogia valikust tuleb juba praegu alustada mitmete vajalike töödega nagu asukohavalik, õigusruumi loomine ja väljaõpe, samuti tuleb meil aidata ühiskonnas selgitada tuumaenergia alusteadmisi, mida seni pigem napib.

Fermi Energia on 2019. aasta alguses Eesti tuumateadlaste, energiaekspertide ja ettevõtjate loodud ettevõte, mille eesmärk on võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väikestel moodulreaktoritel töötav elektrijaam tagamaks Eesti energiajulgeolekut, kliimaeesmärkide täitmist ning riigi majanduse ja teaduse arengut kõrgtehnoloogia valdkonnas. 

Ministri sõnul tuumajaama lähema kümne aasta jooksul ei tule

Majandusminister Taavi Aasa sõnul pole tuumajaama ehitamine lähema kümne aasta teema, sest esialgu pole Eestis selleks vajalikku seadusandlust, pädevaid asutusi ega ka piisavalt pädevat personali.

"Meil on plaanis seda kabinetis arutada ja võimalik, et paneme kokku ühe komisjoni, mis hakkab selle teemaga tegelema, aga see on väga-väga pikk perspektiiv. Kui räägime tuumajaamast Eestis, siis me räägime tegelikult järgmistest põlvkondadest. Need tuumajaamad on alles väljatöötamisel ja kui Eestis üldse rääkida tuumajaamast, siis on see mingi aasta 2030+," rääkis minister.

Aas kinnitas, et praeguse tehnoloogiaga tuumajaama Eestisse ei tule, kuid tulevikus uue põlvkonna tuumajaama ehitamist ei peaks välistama.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: