Teisipäeval teatas USA kaitseminister Mark Esper Atlandi Nõukogul muu hulgas, et on reaalne võimalus jätta Euroopasse osa vägesid, mis suvise plaani järgi pidid Saksamaalt USA-sse minema.

Lähtuvalt kaitsekoostöölepingust Poolaga ja konsultatsioonidest Rumeenia ja Bulgaaria ning Balti riikidega oleks võimalik eelpositsioneerida 2. Ratsaväerügement alaliselt mõnesse neist riikidest. Rügement on umbes 1000 sõdurit.

Tõsi küll, reedel lõppenud NATO kaitseministrite videonõupidamisel seda teemat ei puudutatud.

Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ütles, et on Pentagoniga USA vägede paigutamist arutanud. "Loomulikult on meie huvides, et paljugi neist paigutataks Balti piirkonda - Poolasse ja soovitatavalt ka Balti riikidesse. Aga mingit selgust selles teemas praegu küll ei ole. Ja kindlasti poolitavad seda debatti ka USA valimised," rääkis Luik.

USA on juba paigutanud lisavägesid Poolasse. Erukindral Ants Laaneots (RE) ütles, et see võib olla seotud Venemaa ajakirjanduses hilujtise ilmunud teatega baaside loomisest Lääne-Valgevenes.

"Kaks Vene kontingenti on liikunud Valgevenesse - üks siis Baranovitši piirkonda ja teine Vileiki piirkonda. Kui vaadata kaardi järgi, mõelda sõjaliselt, siis see Baranovitši kontingent on suunatud Poola poole ja Vileiki on väga lähedal Leedu piirile.

Üks USA soomusbrigaad on juba Poolas, ütleb Ants Laaneots. Ameeriklased viisid ka Leetu Pabrade polügonile veel mehhaniseeritud pataljoni ja lahingkopterite eskadrilli pärast Valgevene valimisi. Poolal on neli diviisi - kokku 124 000 meest püssi all, ütleb Laaneots.

"Poola pani ühe oma mehhaniseeritud diviisi - 16. diviisi, täpselt Suwalki kaelele Kaliningradi lähedusse. Nii et niimoodi takistamatult Suwalki koridori kinni panna, nagu võib-olla plaanisid Moskva strateegid, sellest praegu ei tule midagi välja," lausus Laaneots.

Ta lisas, et ameeriklased hakkavad Euroopas tõenäoliselt korraldama väikesemahulisi, plaaniväliseid õppusi. Palju oleneb sellest, mis juhtub Valgevenes.