Ekspertide hinnangul on EKRE sõnavõtud strateegiline valik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Pea nädala kestnud valitsuskriis sai neljapäeval punkti ning koalitsioonierakonnad kinnitasid allkirjaga, et sõnavabadus kestab ja solvanguid ei lisandu, ei möödunud aga päevagi, kui järjekordne EKRE liige oma räige avaldusega sotsiaalmeedias Eesti avalikkuse tähelepanu köitis. Ekspertide hinnangul on EKRE sõnavõtud strateegiline valik ning meedial on kohustus ütlemisi kajastada.

Neljapäeva õhtul andsid koalitsioonierakondade juhid allkirja ühisavaldusele, milles lubatakse, et kedagi ei diskrimineerita ega solvata ja sõnavabadus jääb. Ei jõudnud tint veel paberil kuivada, kui riigikogu liige ja EKRE volikogu esimees Urmas Reitelmann nimetas sotsiaalmeedias Ringvaate saatejuhte sodomiitideks ehk loomapilastajateks.

Seda, et EKRE suudab koalitsioonis pinget hoida ja oma kõnepruugiga jätkuvalt jahmatada, sai selgeks koalitsiooni esimestest päevadest.

Tallinna Ülikooli filosoofiaprofessor ja humanitaarteaduste instituudi direktori Tõnu Viiki sõnul ei ole EKRE sõnavõtud kontrollimatud, vaid tegemist on strateegilise valikuga. "Miks nad ei ole niisugused spontaansed siirad ma arvan, et ongi see, et seal piiril täpselt mängida on vaja targemalt läbi mõelda ja ennast kontrollida."

Inimesed loobuvad rünnakute tõttu sõna võtmast

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ütles, et poliitikute muutunud kõnepruugil on juba tagajärjed. Inimesed, kes ei soovi rünnaku alla jääda, on loobunud sõna võtmast.

"Mu oma tuttavaid on lahkunud kirjutamast või rääkimast sel lihtsal põhjusel, et nad ei taha olla vihakõne objektid. Mis tähendab seda, et demokraatlik protsess aheneb. Demokraatlik diskussioon jääb nõrgemaks. Ja see on äärmiselt ohtlik," sõnas Rebane.

Möödunud aasta hilissuvel andis Mart Helme intervjuu Päevalehele, kus võrdles laulvat revolutsiooni massihüsteeriaga. Sellest tekkinud tormi järel teatas ta, et tegu on siiski vabadusvõitluse sümboliga.

Mõned nädalad hiljem tekkis siseminister Mart Helmel ja teda asendaval rahandusminister Martin Helmel tüli politsei ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga, keda nad usalduse kaotamise tõttu vallandada tahtsid.

Pärast mõningat selgitamist surusid tüli osapooled juba kaamerate ees kätt ja peaminister kinnitas, et valitsus toimib.

Järgmine EKRE skandaal puudutas NATOT. Mart Helme ütles intervjuus Iltalehtile, et Eesti valmistab koos Läti ja Leeduga ette tagavaraplaani ehk plaan B-d, kuna NATO-le ei saa enam igaveseks lootma jääda, kuna NATO on kriisis.

Mart Helme ise selgitas, et tema jutt on nagu äratuskell, mis äratab riigikogus istuva ajusurmas seltskonna.

Kirjastaja Hans H. Luik nimetab selliseid ülesastumisi showbusinessiks, kus iga samm ja sõna on piiripeal. "Kui mõelda, et kas Mart Helme võib olla natukene nagu rumal. Rumal on minu meelest inimene, kes teeb halba sellest kasu saamata. Mart ei ole rumal. Mart on arvestaja," märkis Luik.

Luige sõnul on praegune valitsus tervikuna pidevalt sõna võtmas nii sotsiaalmeedias kui ka Mart ja Martin Helme näol erakonnakaaslase veetavas Tre raadios, kus operatiivselt kommenteeritakse kõike. Varasemad valitsused selliselt ei suhelnud. Tõnu Viik ütleb, et  poliitiline käitumine, kus esiplaanil on emotsioonid on muutmas ka neid erakondi, kes varem vaoshoitumalt poliitikat tegid. Poliitilises debatis ei lasta vastasel mõtet lõpetada, hüütakse üksteisest üle.

"Ma kardan, et see tendents süveneb, me näeme järjest rohkem niisugust mudaga loopimist, sildistamist, poliitilise välja dramatiseerimist, kus siis ühed on head ja teised halvad ja ühed on rahva tahte eest väljas ja teised ei ole. Ja seda mitte kõige viisakamate ja väärikamate vahenditega," rääkis Viik.

EKRE järgmine skandaal puhkes mullu enne jõule sellest, kui siseminister jõuliselt sõna Soome uue peaministri ja valitsuse teemal. Peaministril seisis ees vestlus siseministriga ning kogunes koalitsiooninõukogu.

Koalitsioon jäi püsima, Mart Helme ütles, et pole halba mõelnud ning peaminister tõmbas sellele loole joone alla.

Sotsiaalmeedia kujundab poliitikute ütlemisi

Ent nagu juba teame, ei jäänud see viimaseks piiripealseks olukorraks. Alguse sai seekord kõik Mart Helme intervjuust Deutche Wellele, milles ta muu hulgas ütles, et  geidel oleks parem olla Rootsis ja et tema ei vaata neile kuigi sõbraliku pilguga. Peaminister Jüri Ratase taunivat postitust sotsiaalmeedias nimetas Martin Helme EKRE väärtuste ründamiseks selja tagant.

Üheks põhjuseks, mis muudab poliitikute väljaütlemised teravaks on Tõnu Viigi sõnul sotsiaalmeedia järjest suurem roll poliitikas. "Sellest hetkest alates, kui poliitikat ja riigi mõttes tipptaseme poliitikat sai hakata tegema sotsiaalmeedia abil siis sai hakata ka ümber joonistama ka neid avalikkuse kõnetamise ja avalikkuses käitumise reegleid. Midagi mis vanasti, 15 aastat tagasi ei oleks peavoolumeediast läbigi läinud. Ühesõnaga nüüd jõuab niisuguste sõnumitega inimesteni, saab hakata neid mobiliseerima ja lõks, milles nüüd see peavoolumeedia on siis see, et tema hakkab neid kajastama."

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane arvab, et meedia roll ei ole ministri ükskõik millises toonis tehtud mõtteavaldusi maha vaikida.

"Ma olen raevukalt selle seisukoha vastu, et kui suvalise valitsuse suvaline minister või kõrge vastutusastme inimene midagi ütleb, mis on eetika ja moraali või põhiseaduse vastane- ärme sellest räägime, ta on ju seda kogu aeg rääkinud see on tema propaganda. Absurd! Teoreetiline nonsenss. Meedia ja teiste poliitikute kohus on seda tähele panna, seda kritiseerida ja avalikkuse ette tuua," ütles Rebane.

Luik arvab, et meedia peaks keskenduma ka emotsionaalse poliitlahingu ajal ühiskonnas olulistele teemadele. "Eesti ühiskonnas ei lähe läbi meie magamistubade vaid läheb läbi maa ja linnainimeste vahe, läheb läbi palgavaesuse ja suhtelise rikkuse ja läheb läbi eestikeelse ja venekeelse hariduse saanute ja sellega on vaja tegeleda," märkis ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: