Tiit Hennoste: käkid kuumas ühisköögis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tiit Hennoste
Tiit Hennoste Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Seekord ma tahan kõneleda käkkidest. Sündmused sähvivad sellise hooga, et ei jõua järele. Suurim sündmus oli muidugi Mart Helme lingvistidele ja poliitika-arutlejatele palju tööd andnud sõnavõtt, milles mõisahärra suu taas ajudest ette kihutas, kirjutab Tiit Hennoste algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Suhtlusuurijana ma järgnenud naiivkeeleteadust lahkama ei hakkaks. Mõtte pani liikuma järelarutlus, mis koondus selle ümber, kui palju EKRE ikkagi sellega võitis. See jäi mulle üpris arusaamatuks. Võitis jah selle kriisi lahendamisel. Vabandama ei pidanud ja Ratas neelas järjekordse portsjoni alandamist alla, kuigi seekord oli neelamisega tuntavaid raskusi.

Ainult kuhugi kadus ära, et poliitiline elu oli olemas ka enne kriisi. Ja et kriisi tagajärgi tasuks ikka võrrelda just sellega. On EKRE olukord nüüd tõesti parem kui enne Helme sõnavõttu? Mina näen vastupidist. Aga siis tuleb küsida, et milleks see käkk oma parteile.

Helmest teadupärast ei piisanud, sest sõna võttis Urmas Reitelmann. Tema jutust kaevus muude asjade seas välja ühe rahvuslase kohta tõeliselt üllatav mõtteviis, mille järgi inglise keel määrab, mida sõnad eesti keeles tähendavad. Eesti kirjakeel käib tema meelest pigem kategooriasse "soo-ogarate subkultuuride släng".

Aga taas, sama huvitav on see, mis sai edasi. Nagu teatavad Uued Uudised, taandas Reitelmann ennast ERR-i nõukogust "valitsuse tervise huvides". Usutavasti on valitsuse ja ka EKRE tervis nüüd parem. Aga kas ka parem, kui enne Reitelmanni sõimu? Kahtlen. Ja tahaks küsida, kelle huvides ta selle käki kokku keeras. Kas tõesti partei ja valitsuse huvides?

Vaatame ka teist poolt. Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja kirjutas oma debüüdist EKRE kaitsjana valesüüdistuse eest. Asi läks huvitavaks siis, kui tema sõnul "ühe meie väärika MTÜ väärikas esinaine" jagas seda valesüüdistust ingliskeelses Twitteris.

Kaldoja veidi krüptilise sõnavõtu moraal on selge: "kuna EKRE on teinud muidu ebameeldivaid asju, võib neid süüdistada ka olematutes pattudes ja nende kohta alusetute kuulujuttude levitamine on aktsepteeritud".

Siin võib korrata Kaldoja kurbi sõnu: kas kedagi üldse enam huvitab tõde? Aga pigem küsiks jälle: kas nüüd on selle "väärika MTÜ" renomee parem kui enne? Kellele keeras käki see väärikas esinaine, kas EKRE-le või äkki hoopis oma ühingule?

Ja lõpetan noororavate ja Delfiga. Asi algas noororavate infoga, et üks EKRE saadikutest oli neid läbi autoakna pederastideks sõimanud. Ja peagi panid nad juurde ka sõimaja nime ja pildi. Suvalise. Ja keerasid kokku käki iseendale. Ega masin seepärast seisma jäänud.

Viimaste aastate uus nähtus on teaduspärast ajakirjanduse osaline asendumine aktivismiga. Võib öelda, et nüüd on igas toimetuses palgal oma valveaktivistide kaader. Seekord asus tööle Delfi ajakirjanik Greete Palgi, kes pani sama poliitiku nime omalt poolt üles ja kuulutas Uute Uudiste sõnul, et "tema tegi kõik nii, nagu ajakirjanik tegema peab – korjas sotsiaalmeediast postituse ja andis süüdistatavale sõna kommentaariks".

Muidugi huvitav arusaam ajakirjandusest. Mind hakkas aga huvitama, kelle huvides Palgi selle käki kokku õieti keeras? Ega ometi Delfi huvides?

Kokkuvõte on lihtne. Pole just uudis, et nii poliitikas, ajakirjanduses kui ka aktivismis valitsevas kaevikusõjas paistab üha enam levivat mõtteviis, mille tuuma on kokku võtnud juba Jaroslav Hašek oma "Švejkis". Seda väljendab selgelt ja ühemõtteliselt vana sapöör Vodicka teineteist vaenavate tšehhide ja ungarlaste järjekordses kõrtsikakluses: "Süüdi või süütu – andke aga igaühele!" Ja nagu permanentses sõjas ikka, jõutakse pikapeale selleni, et tulemusi mõõdetakse ainult ühe lahingu piires.

Kuidas on asjad lahingueelse seisuga võrreldes, ei huvita suurt kedagi. Ja on vist sama paratamatu, et "igaühele andmise" mõtteviisi järgides jõutakse lõpuks sinna, et kakluste vallandajaks saavad üha enam omade keeratud käkid. Aga mis saab pärast seda, kui kõik on läbi pekstud? Ja mis saab pärast seda, kui kõik on käkiks keeratud?

PS. Soome kirjanik Jari Tervo märkis hiljuti sapiselt: "Ühismeedias on süüdistaja, kohtuniku ja timuka roll aja kokkuhoiu mõttes ühendatud." Ka Eesti on arenenud someriik.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: