Leedu valitsuse moodustavad opositsioonilised konservatiivid ja kaks liberaalset parteid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603681140000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / 15MIN

Leedu parlamendivalimised võitnud opositsioonierakond Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid teatas esmaspäeval otsusest moodustada uus valitsus koos kahe liberaalse erakonna - Liberaalse Liikumise ja Vabadusparteiga. Uueks valitsusjuhiks saab kristlike demokraatide peaminisrikandidaat, endine rahandusminister, keskpankur, parlamendipoliitik ja majandusõppejõud Ingrida Šimonyte.

"See, kellel on valimiste järel suurim toetus, ja ma arvan, et enam ei ole siin midagi vaielda, et Isamaa saab igal juhul kõige rohkem mandaate, on õigus algatada läbirääkimised või vähemalt rääkida mõnede partneritega," teatas Šimonyte pärast tulemuste selgumist.

"Oleme valmis ühinema taastamaks usaldussidemed nii riigi kui ka selle elanike vahel ja moodustada koalitsioonivalitsus, mida juhib Šimonyte," edastati hiljem kolme erakonna ühisavalduses.

"Näib et me saame koos liberaalsete parteidega moodustada koalitsiooni, sest meil on selleks piisavalt kohti parlamendis. Aga meie mõte on kutsuda ka teisi parteisid moel või teisel koostööd tegema.," ütles Isamaaliidu - Kristlike demokraatide esimees Gabrielius Landsbergis ERR-ile.

Šimonyte Leedu Kristlikud Demokraadid said esialgsetel andmetel pühapäevastel valimistel 141-kohalises parlamendis 50 kohta. Praegune valitsuserakond Leedu Talurahva ja Roheliste Liit võttis 32 kohta. Liberaalne Liikumine saab 13, Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei 13, Vabaduspartei 11 ja Tööerakond 10 mandaati.

Teises voorus valiti 141-kohalisse seimi ühemandaadilistes ringkondades 68 saadikut, kolm neist said oma koha kätte juba 11. oktoobri esimeses voorus, sealhulgas ka Šimonyte. 70 saadikut valiti erakonnanimekirjade alusel.

Seimi valimiste esimese vooru võitis samuti Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid 23 koha ehk 24,8 protsendiga häältest. Praegune valitsuserakond Leedu Talurahva ja Roheliste Liit sai 17,5 protsenti häältest ja 16 kohta, Tööerakond 9,47 protsenti ja üheksa kohta, Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei 9,26 protsenti ja kaheksa kohta.

Leedu uue parlamendi esimene istung on harilikult novembri keskel.

President arutas valitsuse moodustamist

Leedu president Gitanas Nauseda kohtus esmaspäeval erakondade juhtidega, et arutada parlamendivalimiste järel uue valitsuse moodustamist.

Ekspresident Dalia Grybauskaite ütles aga, et Leedu pühapäevaste valimiste tulemus on "parim asi, mida Leeduga sel raskel ajal võis juhtuda".

"Me hääletasime tuleviku poolt ning jätsime kättemaksu, valede ja keeldude poliitika minevikku," kirjutas ekspresident Facebookis. "Need kolm parteid viisid võidule naised. Naised ei karda võtta rasketel aegadel vastutust."

Grybauskaite märkis, et saabunud on "uus poliitikute põlvkond" ja avaldas lootust, et parlamendi uus koosseis toob endaga uue koostöö ja teiste ärakuulamise poliitika.

Välispoliitika jääb samaks

Landsbergis ütles ERR-ile, et erakond ei kavatse Leedu välispoliitikat muuta.

"Tähelepanu Valgevene opositsioonile peab jätkuma ja ühemõtteliselt tugevnema. Me saame seda tugevdada rahalise ja poliitilise toe pakkumisega, ka nendele, kes on praegu Leedus ja võitlevad Valgevene demokraatliku tuleviku nimel. Samuti ei tasuks unustada Euroopa Liidu lõunapoolseid väljakutseid, kas siis Küpros, Türgi või muu, sest need on ka väljakutseks Leedule kui Euroopa Liidu liikmele," ütles Landsbergis.

Muu hulgas on uue valitsuspartei jaoks oluline ka Balti riikide koostöö. "Ainus, mis ma praegu oskan öelda, et meil on alati olnud väga hea meel meie koostöö üle ja ma olen kindel, et see on ka edaspidi väga hea," kinnitas Landsbergis.

Muutused majanduspoliitikas

Kui Leedu välispoliitika jääb samaks ka uue valitsuse ajal, siis muutusi võib oodata majanduspoliitikas ja maksunuduses. Uus koalitsioon selgelt parempoolsem, kui praegune, sotsiaalpoliitikat rõhutanud valitsus.

Uue koalitsiooni jaoks on oluline, et majanduse turgutusmeetmed läheks õigesse kohta ning nad pooldavad ilmselt madalamaid makse ja vähem piiranguid. Liberaalidele saavad kindlasti oluliseks ka vähemuste õigused.

Uus võimupartei püüab vähemalt esimestes sõnades leevendada ka Leedu poliitikas maad võtnud vastandumist. Vastuseks ajakirjanike küsimusele, mida ta kavatseb teha Leedut räsiva koroonalainega, vastas Šimonyte: "Kõigepealt me peaksime muutma juhtimismeetodit. Me oleme sellest korduvalt rääkinud, et esmalt peab selgeks saama, kes kellega millest räägib ja kuidas otsused sünnivad."

Senise peaministripartei Põllumeeste ja Roheliste Liidu valimisstaabis peeti valimiskaotuse põhjuseks valitsusvastutust ja koroonaepideemiat. "Kõik on sellest pandeemiast väsinud ja praegu me näeme oluliselt vähem valmisolekut sisseseatud piiranguid järgida," leidis tervishoiuminister Aurelijus Veryga.

Leedu saab üle 30 aasta taas naispeaministri, seekordsetel valimistel olid naispoliitikud aga iseäranis edukad ja kõigi koalitsiooniparteide liidrid on naised.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: