Solman: liberaalsem nimeseadus tähendaks kogu protsessiga otsast alustamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahvastikuminister Riina Solmani (Isamaa) sõnul on praegu siseministeeriumis valminud nimeseadus kantud konservatiivsest vaimust ning kui ühiskondlike arutelude käigus leitakse, et see peaks olema liberaalsem, tuleks kogu seadusloome protsessi otsast alata.

Solman selgitas "Vikerhommikus" uue nimeseadus vajalikkust sellega, et vana on ajale jalgu jäänud, kuna vahepeal on toimunud muutused, ühiskond on arenenud ning tekkinud on uued vajadused. "Näiteks meile tulevad inimesed kolmandatest riikidest ilma perenimeta. Kui täiskasvanud saavad hakkama, siis lapsed koolis vajavad tegelikult perenime. Meil tulevad rahvusvahelise kaitse saajad. Erinevaid asju on," selgitas minister.

Isiklikult peab Solman uue seaduse vastuvõtmist kõige olulisemaks seoses raskete isikuvastaste kuritegude toimepanijatega. "Kuna on komme näiteks lapsepilastajatel, pedofiilidel vahetada oma nime ja sama haigusega edasi tegeleda. Piir tuli panna ennekõike nendele asjadele," ütles ta.

Valitsuspartneri, keskerakondlasest sotsiaalministri Tanel Kiige soov teha nimeseadus liberaalsem, näiteks võimaldada samasoolistel paaridel võtta sama perekonnanimi, ei käinud Solmani sõnul kokku sellega, mida juba ajaloo jooksul on ministeeriumi nimeseaduse koostajad kogenud.

"Nende kogemus oli selline, et nimeseadus võiks olla konservatiivne, ta võiks austada meie kultuuritraditsiooni, nimetraditsiooni, mis on 200 aastat vana ja puudutab põlvnemist, perekonda, abiellumisega kaasnevaid privileege. Seetõttu on tema konservatiivne iseloom olnud sisse kirjutatud sellest ajast saadik, kui teda koostama hakati" ütles Solman.

Ettepaneku kohta, et ka samasoolised partnerid võiks saada nime vahetada, vastas Solman, et sel juhul kohtleks riik inimesi ebavõrdselt, kui samasoolised paarid saavad nimevahetuse käigus niimoodi nime muuta, sest on ka kooselupaare, kes on heteroseksuaalsed.

Teiseks, nimeseadus ei ole mõeldud kooseluseaduse rakendusaktina, märkis Solman. "Kui me jõuame ühel päeva ühiskonnaga sinnamaale, et arutame juba kooseluseaduse rakendusakte ja võtame ka seal selle muudatuse vastu, siis võib muutuda ka nimeseadus."

Kui eelnõu jõuab valitsusse ja sealt edasi riigikokku, siis seal ongi arutelukoht, kas nimeseadus peab olema konservatiivne või võiks olla liberaalsem. Viimasel juhul tuleks Solmani kinnitusel hakata seadust uuesti kirjutama, aga lahendamist vajavad endiselt sellised probleemid, nagu nime kaitse, et inimesed oleks kaitstud ka pahatahtlike nimevahetajate eest.

Esmaspäeva hommikuks oli roheliste erakonna algatatud allkirjade kogumine perekonnaseaduse muutmiseks kogunud rahvaalgatus.ee lehel ligi 24 300 allkirja. Selle kohta märkis Solman, kelle haldusalas on ka kodanikuühiskonna poliitika kujundamine, et kui kodanikud kogunevad, soovivad petitsiooni koostada ja sellega riigikokku liikuda, siis tuleb seda ainult tervitada. Ise Solman sellele petitsioonile alla ei kirjuta.

"Mina olen jah seda meelt, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, aga ma tunnustan neid inimesi, nagu ka paavst hiljuti on välja öelnud, et kõik inimesed peavad olema õnnelikud ja rahulolevad."

Petitsiooni läbiminekut riigikogus Solman ei usu.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kadri Põlendik ja Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: