Vabariiklaste kontrolli all olev senat toetas Barretti nimetamist suuresti parteiliini pidi häältega 52-48. Nimetamise vastu hääletas vaid üks vabariiklane.

Tegemist on kolmanda ülemkohtusse jõudnud Trumpi kandidaadiga, tagades seal konservatiividele kindla kuus kolme vastu enamuse. 

Vabariiklastest seadusandjad aplodeerisid tormiliselt, kui tulemus ette loeti.

Demokraadid on olnud kategooriliselt vastu ülemkohtu liikme nimetamisele vahetult enne valimisi.

Barrett on katoliiklasest seitsme lapse ema, kes on kindlalt vastu abordile, mis on üks Ühendriikide kultuurilise lõhe keskseid küsimusi.

Ehkki Barrett on Indiana Notre Dame'i ülikoolis 15 aastat juurat õpetanud, on tema kogemus kohtunikuna piiratud. Kohtunikuks sai ta 2017. aastal, kui Trump ta föderaalsesse apellatsioonikohtusse määras.

Barrett on öelnud, et teeb oma usul ja ametiülesannetel kohtunikuna vahet, kuid kriitikud pole selles veendunud. Apellatsioonikohtunikuna on ta otsustanud relvaõiguste kasuks ja seisnud vastu migrantidele ning abordile.

48-aastane Barrett asendab ülemkohtus liberaali Ruth Bader Ginsburgi, kes suri 18. septembril 87 aasta vanuses.

Barrett andis esmaspäeva õhtul esimese kahest ametivandest, mis on vajalikud ametlikult ülemkohtuga liitumiseks. Vande võttis vastu ülemkohtu kohtunik Clarence Thomas.

Valge Maja õuel aset leidnud tseremoonial ütles Barrett, et kohtunik ei tohi lähtuda oma poliitilistest vaadetest. Neile järele andmine tähendaks tema sõnul oma kohuse hülgamist.

Barrett lubas teha oma tööd võimuharudest ja isiklikest eelistustest sõltumatult.

Tseremoonial osales ka president Donald Trump, kes pidas avakõne.

Lisaks esmaspäevaõhtusele tseremooniale annab Barrett teisipäeval ülemkohtus oma kohtunikuvande. Pärast seda saab ta hakata täitma ülesandeid kohtunikuna.