USA presidendivalimiste häältelugemine võib kesta üheksa päeva
Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel antud häälte kokkulugemine võib võtta pärast 3. novembri valimispäeva kuni üheksa päeva, otsustas USA ülemkohus.
Kohus leidis vabariiklaste soove eirates, et posti teel saabuvaid valimissedeleid võib Põhja-Carolina osariigis vastu võtta üheksa päeva jooksul pärast 3. novembrit, Pennsylvania osariik sai õiguse oodata kirja teel laekuvaid hääli kolm päeva, vahendas väljaanne The Times.
Põhja-Carolina osariik saadab 538-liikmelisse valijameeste kogusse 15, Pennsylvania 20 valijameest. Pennsylvania tulemust peavad nii vabariiklasest presidendi Donald Trumpi meeskond kui ka demokraatide kandidaadi Joe Bideni toetajad võimalikuks kaalukeeleks valimistulemuste määramisel.
USA kõigis 50 osariigis kehtivad valimistel omad reeglid, ainult kaheksas osariigis peaks valimistulemus selguma kolmapäeva keskpäevaks ning 22 arvestavad hääli, mis on teele pandud hiljemalt teisipäeval valimisjaoskondade sulgemise ajaks.
Kirja teel hääletamise järsk kasv on valimisametnikke Pennsylvanias ja Michiganis, mis on teine kaalukeele osariik, kus võitu peavad võimalikuks mõlemad pooled, sundinud tunnistama, et häälte kokkulugemine võib võtta päevi. Ebaselgus võib aga anda põhjuse rahutuste puhkemiseks, kui mõlemad leerid hakkavad häältelugemise ajal väitma oma võitu.
Sel aastal on kirja teel hääletamine löönud kõik rekordid ning selle põhjal ennustatakse ka, et valimisosalus tuleb viimase rohkem kui saja aasta kõrgeim.
President Trump on ilma tõendeid esitamata väitnud, et kirja teel hääletamist võidakse kasutada tema võidu vääramiseks. Teadaolevalt on demokraadid vabariiklaste toetajatest agaramad osalema kirja teel hääletamisel.
Ülemkohtu otsuse tegemises ei osalenud äsja Trumpi poolt kohtu uueks liikmes nimetatud konservatiivne Amy Coney Barrett, kes ütles, et tal ei olnud piisavalt aega oma otsuse kujundamiseks. Seetõttu tegid otsuse ülemkohtu kaheksa liiget, kellest viite peetakse konservatiiviks, kolme aga liberaalsete vaadetega kohtunikuks. Samas ei välistanud Barrett, et osaleb valimistejärgsete võimalike otsuste tegemisel.
See võib aga lisada valimistulemuste selgumisse veelgi ebaselgust, märkis California ülikooli õigus- ja poliitikateemade professor Rick Hasen. "See kus asi tõeliselt oluliseks muutub, on olukord, kui valimistulemused on väga võrdsed, Pennsylvania häälte seis väga võrdne ja Trumpi meeskond väidab pettusi," ütles professor The Timesile. "See on koht, kus vabariiklased hakkavad otsima, kuidas kasutada kohtuid või poliitilist protsessi valimiste võitmiseks," lisas Hasen.
Demokraadid kardavad, et kohtunik Barrett suurendab veelgi ülemkohtus konservatiivide ülekaalu, kui see hakkab otsustama kirja teel saabunud häälte üle.
Varasemalt on näiteks ülemkohtu liige Brett Kavanaugh, kelle samuti on ametisse nimetanud president Trump, viidanud, et enamus osariike arvestab ainult neid kirja teel saabunud hääli, mis jõuavad valimisjaoskonda hiljemalt valimispäeval. "Need osariigid soovivad ära hoida kaose ja kahtlustused, mis võivad tekkida, kui tuhanded kirja teel antud hääled jõuavad kohale pärast valimispäeva ja võivad valimistulemuse teiseks pöörata. Need osariigid tahavad ka tulemuste väljakuulutamist valimistejärgsel ööl või nii ruttu kui võimalik pärast seda," ütles Kavanaugh.
Toimetaja: Mait Ots